Tallinna Keeltekool MTÜ õppekava "Vene keel B1.1"

1. Õppekava nimetus

2. Õppekavarühm

3. Õppekava koostamise alus

4. Õppekava eesmärk

5. Õpiväljundid

• kuulamine: mõistab lihtsaid, selgelt hääldatud vestlusi ja dialooge tuttavatel teemadel (nt tervis, töö, reisimine, ostlemine);
  
• lugemine: loeb ja mõistab lihtsaid ja keskmise keerukusega tekste (nt uudised, reklaamid, juhised, isiklikud kirjad);
  
• rääkimine: suudab suhelda igapäevastes olukordades, väljendades oma mõtteid, vajadusi ja arvamusi lihtsate lausete ja grammatiliste struktuuridega;
  
• kirjutamine: oskab kirjutada lihtsaid tekste, nagu kirjad, e-kirjad, lühikesed lood ja isiklikud märkmed;
  
• grammatika ja sõnavara: kasutab õigesti igapäevaelus esinevaid grammatilisi struktuure ja laiendab oma sõnavara sellistel teemadel nagu töö, tervis, vaba aeg, reisimine ja ostlemine.

6. Õppekava sihtgrupp

7. Õpingute alustamise tingimused

8. Õppe kogumaht

9. Õppe sisu

• mõista igapäevastes olukordades esinevaid dialooge tuttavatel teemadel (nt vestlused poes, kohvikus, arsti juures), kui need on selgelt ja piisavalt aeglaselt esitatud;
  
• kuulata ja mõtestada raadiosaateid, uudiseid ja intervjuusid, mille arendamiseks õppijad harjutavad kuulamistekste, mis puudutavad nende igapäevast elu ja aktuaalseid sündmusi, õppides aru saama tekstide põhisisust ja olulisest infost;
  
• mõista juhiseid, selgitusi ja suuniseid, mille jaoks õppijad teevad kuulamisülesandeid, mis keskenduvad praktilistele juhistele, nagu suunised tänaval, tööjuhised või erinevate toodete kasutusjuhendid.

• igapäevaeluga seotud teemade käsitlemine, nagu hobid, tervis, töö, reisimine, ostlemine ja vaba aja veetmine; õppijad harjutavad muu hulgas näiteks dialoogides osalemist erinevates praktilistes olukordades, nagu arstilkäik või reisibüroos pileti broneerimine;
  
• oma arvamuse avaldamine ja seisukohtade põhjendamine lihtsate väljenditega, näiteks arvamuse jagamine vaadatava filmi või loetud artikli kohta;
  
• vestluse alustamine ja jätkamine igapäevastes sotsiaalsetes olukordades (nt tervitused, väikesed vestlused, viisakalt lahkumine), õppijad harjutavad vestluse alustamist ja arendamist, kasutades küsimusi ja täiendavaid kommentaare;
  
• rääkimine oma kogemustest ja tegevustest, näiteks reisil juhtunust või hiljutisest sündmusest jutustamine lihtsate sõnade ja väljenditega.

• igapäevaste ja praktiliste tekstide lugemine ja mõistmine, näiteks kuulutused, sildid, lihtsad artiklid, uudised ja lihtsad juhendid (nt juhised panga teenuste kasutamiseks või toidupakendite tootekirjeldused), mis käsitlevad igapäevateemasid, nagu töö, tervishoid ja reisimine;
  
• lihtsamate artiklite, uudiste, lühilugude ja isiklike kirjade lugemine ja nende põhisisust arusaamine ning sisu kokkuvõtmine oma sõnadega, milleks õppijad harjutavad lugemistekste, mis on seotud nende igapäevaeluga, näiteks e-kirjad, uudisportaalide artiklid ja reisiblogid;
  
• autentsete materjalide (nt venekeelsed veebilehed, infolehed) põhjal õppijate sõnavara ja grammatikateadmiste laiendamine;
  
• tekstidest spetsiifilise info otsimise ja selle mõistmise suutlikkuse parendamine, mille jaoks õppijad õpivad leidma olulist infot praktilistest tekstidest, nagu reisiteave, reklaamid ja tootekirjeldused.

• lihtsamate isiklike ja ametlike dokumentide ja e-kirjade kirjutamine, näiteks sünnipäevatervitus sõbrale, ametlik taotlus või tööle kandideerimise avaldus või kaaskiri;
  
• igapäevasündmuste kirjeldamine: õppijad õpivad kirjutama lühitekste, mis kajastavad nende igapäevaelu ja kogemusi (nt reisikirjeldused, tööülesannete kirjeldused);
  
• lihtsate narratiivsete ja kirjeldavate tekstide loomine, näiteks oma päeva kirjeldamine või reisimuljete jagamine;
  
• lause ja lõigu sidususe arendamine, et tekste oleks lihtsam lugeda ja mõista, õppijad õpivad kasutama siduvaid fraase, ajavorme ja lihtsaid sidesõnu;
  
• igapäevaste tegevuste ja plaanide kirjeldamine, näiteks nädalavahetuse plaanidest kirjutamine või tööülesannete ülevaade;
  
• ankeetide ja vormide täitmine, näiteks hotelli registreerimislehe täitmine või veebitellimuse vormistamine.

• nimi- ja omadussõnade sugu ning selle korrektne kasutamine;
  
• nimisõnade mitmuse vorm ja ebareeglipärased nimisõnad;
  
• ajavormid: olevik, minevik, tulevik ja nende korrektne kasutamine erinevates lausetes, õppijad kordavad ja süvendavad teadmisi ajavormide kasutamisest igapäevastes vestlustes ja kirjalikes tekstides;
  
• arvsõna ja nimisõna ühildumine sõltuvalt arvust ja käändest;
  
• asesõnad:
  
• isikulised (я, ты, он, oнa, oнo, мы, вы, они);
  
• enesekohane (себя);
  
• omastavad (мой, твой, наш, ваш, свой);
  
• küsivad-siduvad (кто, что, какой, который, чей);
  
• eitavad (никто, ничто, ничей, никакой, некого, нечего);
  
• näitavad (этот, тот, такой);
  
• reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad, nende pööramine ning kasutamine nii suulises kui kirjalikus vormis;
  
• eessõnad, nende abil koha määramine (в, на), liikumise kirjeldamine (к, в, на) ning põhjuse ja eesmärgi määramine (для, из-за);
  
• lausete ülesehitus ja sõnajärg: keerukamate lausetüüpide, nagu tingimus- ja liitlause kasutamine;
  
• küsilause ja eituse moodustamine: grammatilised reeglid küsimuste ja eituste koostamiseks;
  
• käänded ja nende kasutamine:
  
• nominatiiv (именительный падеж), nimisõnade ja omadussõnade kooskõla nominatiivis ning keerulisemate lausestruktuuride koostamine (nt liitlaused);
  
• genitiiv (родительный падеж), arvsõnade, eituse ja kuuluvuse väljendamine;
  
• datiiv (дательный падеж), datiiviga seotud tegusõnad ja konstruktsioonid, nagu нравиться (meeldima), давать (andma) ja мне нужно/можно (mul on vaja/võimalik);
  
• akusatiiv (винительный падеж), akusatiivi kasutamine objektina ja liikumise väljendamine koos eessõnadega nagu в ja на, erinevus liikumise ja asukoha vahel;
  
• kaasaütlev (творительный падеж), eessõnad с ja под ning millegi tegemise vahendi või viisi väljendamine;
  
• prepositsionaal (предложный падеж), eessõnad о, в ja на, prepositsionaali kasutamine eessõnadega, et rääkida kohtadest ja teemadest ning väljendada, kus midagi toimub või kellest/millest räägitakse.

• igapäevaelu ja sotsiaalne suhtlus: sõnavara aitab väljendada tegevusi, plaane ja kogemusi igapäevaelus (sh poodi minek, sõpradega kohtumine, toidu tellimine, filmi vaatamine jmt);
  
• töö ja ametialane suhtlus: sõnavara, mis on vajalik tööelu ja ametialaste tegevuste kirjeldamiseks ning tööalase suhtlemise jaoks (sh kontoritöö, kliendikohtumised, aruande koostamine, kirja saatmine jmt);
  
• haridus ja õpingud: suutlikkus rääkida oma haridusest, õpingutest ja tulevikuplaanidest (sh õppeasutuses õppimine, ülikooli astumine, eksamite sooritamine, hariduse omandamine jmt);
  
• tervis ja meditsiin: sõnavara, mis võimaldab õppijal rääkida oma tervisest, kirjeldada sümptomeid ja suhelda arstidega (sh arsti juurde aja broneerimine, kaebuste kirjeldamine, ravi määramine, analüüside andmine jmt);
  
• reisimine ja transport: oskus suhelda reisimisega seotud teemadel, osta pileteid ja saada juhiseid (sh pileti broneerimine, transpordivahendi kasutamine, tee küsimine, hotelli majutumine jmt);
  
• vaba aeg, hobid ja meelelahutus: võime väljendada oma tegevusi, hobisid ja kultuurihuvisid vaba aja veetmise kontekstis (sh kinos käimine, muusika kuulamine, spordiga tegelemine, teatrietenduse vaatamine jmt);
  
• ostlemine ja teenused: suutlikkus suhelda poes, restoranis või muudes teeninduskohtades (sh toidukaupade ostmine, riiete proovimine, sularahas või kaardiga tasumine, kviitungi või arve küsimine jmt);
  
• söök ja jook: oskus toitu tellida, süüa valmistada ning väljendada oma toidueelistusi
  (sh menüüga tutvumine, toidu tellimine, söögi valmistamine, toidu maitse kirjeldamine jmt);
  
• ilm, loodus ja kliima: suutlikkus rääkida ilmastikuoludest ja loodusnähtustest ning planeerida tegevusi vastavalt ilmastikule (sh külm ja soe ilm, päike ja pilvisus, sademed, tuul jmt);
  
• kultuur ja traditsioonid: võime rääkida Vene ja Eesti riikide kultuuridest ning traditsioonidest, samuti arutleda kultuuriliste erinevuste üle (sh rahvuspühade tähistamine, traditsioonid, muuseumide külastamine, klassikalise kirjanduse lugemine jmt).

10. Õppemeetodid

• suhtlusülesanded, dialoogid, rollimängud ja situatsioonisimulatsioonid igapäevaelu, töö- ja teenindusolukordade põhjal;
  
• paaris- ja rühmatöö, mille käigus õppijad vahetavad infot, lepivad kokku, võrdlevad, kirjeldavad ja lahendavad lihtsaid ülesandeid vene keeles;
  
• kuulamisülesanded koos eeltegevuste, kuulamise ja järeltegevustega;
  
• lugemisülesanded erinevat tüüpi lühitekstidega, sealhulgas autentsed ning didaktiliselt kohandatud tekstid;
  
• kirjutamisülesanded, milles harjutatakse nii vormitäidet, märkmete ja sõnumite koostamist kui ka lühikeste seotud tekstide kirjutamist;
  
• pildi- ja tekstitoel sõnavaraõpe, sõnakaardid, kordamisülesanded ja juhitud sõnavaraaktiveerimine;
  
• grammatika õpetamine tähenduslikus kontekstis, lähtudes suhtlusülesandest, mitte ainult reeglite mehaanilisest drillist;
  
• digivahendite ja veebikeskkondade kasutamine kuulamise, sõnavara kordamise, testimise ja iseseisva õppimise toetamiseks;
  
• kujundav hindamine: jooksev õpetajapoolne tagasiside, enesehindamine, paaristagasiside, vigade analüüs ja refleksioon.

11. Õppekeskkonna kirjeldus

12. Õppematerjalid

• Liden & Denz, „I Love Russian A2. Coursebook (Elementary – Pre-intermediate)“ / „Я люблю русский язык B1“.

• Нахабина, М. М., Толстых, А. А., Антонова, В. Е., Степанова, А. В. „Дорога в Россию. Базовый уровень (B1)“.
  
• Миллер, Л. В., Политова, Л. В. „Жили-были… 12 уроков русского языка. Базовый уровень“ (õpik, töövihik, audiod ja grammatiline praktikum).
  
• „Тесты по русскому языку: B1. СПбГУ“ või muud B1-taseme standardiseeritud harjutus- ja testimismaterjalid.
  
• Õpetaja koostatud töölehed, pildi- ja sõnavaramaterjalid, kuulamisfailid, rollimängukaardid ja kordamismaterjalid.
  
• Autentsed ja didaktiliselt kohandatud materjalid: kuulutused, menüüd, sõiduplaanid, vormid, reklaamid, lihtsad veebitekstid, sõnumid ja infolehed.
  
• Digitaalsed õppematerjalid ja sõnavara kordamise vahendid (nt sõnakaardid, veebipõhised harjutused, õpetaja valitud kuulamis- ja lugemislingid).

13. Täienduskoolituse lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid

14. Koolituse läbiviimiseks vajalik kvalifikatsioon