Koolituse lõpuks õpilane mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele. Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama.
5. Õpiväljundid
Koolituse edukal läbimisel omandab õppija järgmised teadmised ja oskused:
• mõistab keerukamat üldkeelset juttu, pikemat kõnet ja ettekannet (tuttava teema puhul ka selle sügavamaid nüansse), erialase väitluse põhisisu, enamikke teleuudiseid, publitsistikasaadete ja filmide sisu ning juttu ja vaidlust avalikus ruumis nii tuttaval kui ka tundmatul teemal;
• loeb iseseisvalt ja abimaterjali toel erinevaid (sealhulgas nii konkreetseid, abstraktseid kui ka erialaseid) tekste, saab aru aktuaalsel teemal kirjutatud artikli sisust ja tänapäevasest proosast, mõistes seejuures ka erinevaid seisukohti ja vaatenurki;
• sõnastab selgelt ja üksikasjalikult detailset teksti huvialasid puudutavas laias teemaderingis, resümeerib nii loov- kui tarbetekste, peab kirjavahetust, kommenteerides ja põhjendades oma seisukohti ning tõstes esile kogemuste ja sündmuste olulisi aspekte;
• osaleb aktiivselt oma huvivaldkonda puudutavas arutelus, kõneleb tuttaval või aktuaalsel teemal ladusalt, esitab poolt- ja vastuargumente, väljendab ja põhjendab oma seisukohti, suhtleb emakeelekõnelejatega spontaanselt ning tunneb küllaltki hästi grammatikat ja omab piisavat sõnavara, et väljenduda olukorrale vastavalt.
Õpiväljundite saavutamist hinnatakse testiga kursuse lõpus ja/või kursuse jooksul toimunud pidevhindamise koondtulemuste alusel. Testi ja pidevhindamise aluseks on Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemekirjeldus ja HARNO tasemeeksami ülesanded.
Eesti keele B2 taseme eksamiks ettevalmistava kursuse positiivseks sooritamiseks on tarvilik saavutada õppekavas nõutud õpiväljundid.
6. Õppekava sihtgrupp
Eesti keele B2 taseme õppekava on mõeldud neile, kes on eelnevalt omandanud B1.2 taseme õpiväljundid ja soovivad oma keeleoskust edasi arendada.
7. Õpingute alustamise tingimused
Eelnev B1 taseme kursuse läbimine või B1 tasemel eesti keele valdamine, mis tehakse kindlaks testi ja/või vastavaotstarbelise vestluse abil. Testi ja vestluse aluseks on Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemekirjeldus ja HARNO tasemeeksami ülesanded. Õpinguid saavad alustada soovijad, kes on registreerunud kursusele ja Tallinna Keeltekooli poolt õppijaks vastu võetud.
8. Õppe kogumaht
Õppe kogumaht moodustab 450 akadeemilist tundi, mis on jaotatud sõltuvalt õppekava järgi läbi viidavate kursuste ülesehitusest auditoorse ja iseseisva töö vahel selliselt, et iga jaotuse puhul on tagatud õppekava õpiväljundite saavutamine. Auditoorse ja iseseisva töö täpne maht ja/või proportsioon iga käesoleva õppekava järgi läbiviidaval kursusel näidatakse ära iga konkreetse kursuse puhul eraldi tagamaks õppijatele selge ja ühese arusaama kursuse korraldusest ja õppe kogumahu jaotusest. Vastavalt auditoorse ja iseseisva töö tundide jaotusele korrigeeritakse igal konkreetsel kursusel õpetamismeetodeid vastavalt otstarbekusele õpiväljundite saavutamise eesmärgist tulenevalt. Tallinna Keeltekooli pikaajalise kogemuse alusel toimib selline paindlik lähenemine kursuste korraldusele ja õppekava järgimisele hästi ning õigustab ennast õppijatele nende jaoks sobivaima keeleõppevariandi leidmise seisukohast, kuna tegu on väljundipõhise õppega, mis võimaldab varieerida nii õpetamismeetodeid kui iseseisva töö osakaalu õppijate vajadustest lähtudes ja nende poolt õpiväljundite saavutamist silmas pidades.
9. Õppe sisu
Läbitavad teemad:
• haridus (info hankimine ja jagamine, päevakajalistel teemadel vestlemine, küsimine-vastamine, väitlemine);
• kultuur ja keeled (eesti keele ja võõrkeelte õppimise võimaluste kohta info otsimine ja andmine, arutlemine keele õppimise ja õpetamisega seotud probleemide üle, Eesti kultuurimaastiku kirjeldamine, diskussioon ühiskonnaliikmete kultuurierinevuste ja kultuurihuvide üle, eesti keele eripärade ning eestlastele iseloomulike tegevuste ja hoiakute kirjeldamine, Eesti kultuuri, arhitektuuri jm sümbolite tutvustamine);
• iseloom ja suhted (isikuomaduste ja isiku kirjeldamine, ühiskondlike-, töö- ja erasuhete loomine, kodanike õiguste ja kohustuste kohta info hankimine ja andmine, erinevate organisatsioonide ja rühmituste ning nendesse kuulumise või mittekuulumise põhjendamine, oma kogukonna kirjeldamine, aktiivse ühiskonnaliikmena ja valitud isikuna toimimine, oma vaadete esitamine ning enda ja esindatavate huvide kaitsmine, diskussioon ühiskondlike olude üle);
• tööelu (oma tööga seotud juhtumite, töökogemuse, tööks vajalike eelduste ja hariduse ning erinevate ametite eeliste ja puuduste kirjeldamine, oma ameti vajalikkuse selgitamine, tööalaste läbirääkimiste pidamine, äri alustamine, numbriliste näitajate kommenteerimine, sõnavõtt koosolekul, töökeskkonnas tekkivate probleemide lahendamine);
• linna- ja maakodu, kodu soetamine ja haldamine, elukohaga seotud teenused (koduga seotud tegevuste ja kohustuste, majapidamise, elamistingimuste ja koduümbruse kirjeldamine, korteri ja maja tutvustamine külalistele, vestlemine naabritega, elamisega seotud teenuste tellimine ja teenuste osutamisega probleemide lahendamine);
• tervis ja haigus (enda või teise abivajaja tervisliku seisundi ja õnnetusjuhtumi kirjeldamine, arsti poole pöördumine, tervisekindlustuse taotlemine, tervisetoodete ja tervisliku eluviisi kirjeldamine, väitlemine tervishoiu teemal);
• vaba aeg ja meelelahutus (küsimused-vastused huvide ja harrastuste teemal, arutlemine vaba aja veetmise võimaluste ja nendega seotud kulutuste teemal, sündmuste toimumise kohta info hankimine, filmi- ja raamatuelamuse kirjeldamine, spordi- või kultuuriürituse käigus toimuv või sellele järgnev diskussioon);
• peod ja tähtpäevad, söök ja jook (isikliku tähtpäeva, firmapeo, kalendritähtpäeva vm sündmuse ettevalmistamine ja läbiviimine, õnnesoovide ja kingituste saatmine ja üleandmine, oma pere ja kodukandi toitumisharjumuste, lauakommete ja maitseelamuse kirjeldamine, toiduretseptide jagamine, toidukohtadega ja pakutavate valikutega seotud info hankimine ja andmine, toidu ja joogi tellimine ja pakkumine);
• päeva veetmine (tööpäeva ja koolipäeva planeerimine, koduste toimetuste ning väljaspool kodu toimuvate sündmuste kirjeldamine);
• keskkond, kohad, ilm, loodus (Eesti kliima, looduse, geograafiliste iseärasuste ja vaatamisväärsuste ja kaunite paikade kirjeldamine, tee küsimine ja juhatamine, infovoldikute, kaartide ja skeemide lugemine, ilmaolude kohta info hankimine ja andmine, aastaaegade ja nendega seotud tegevuste kirjeldamine, jutustamine taimedest, metsloomadest, koduloomadest ja lemmikloomadest);
• reisimine ja matkamine (erinevate puhkamisvõimaluste kohta info otsimine ja jagamine, puhkuse planeerimine, oma reisieelistuste põhjendamine, suhtlemine hotelliga ja reisibürooga, reisiteenuste halva osutamise kohta kaebuste esitamine);
• keskkonnakaitse ja säästlik eluviis (arutlemine loodushoiu, jäätmete sorteerimise, ületarbimise ja kokkuhoiu teemadel ning oma vaadete selgitamine);
• internet ja meedia (arutelu internetiajastu rõõmude, murede ja väljakutsete üle);
• sisseostud ja teenindus (lahtiolekuaegade, sortimendi, makse- jm tingimuste kohta info hankimine, väitlemine hea teenindustava teemal, suhtlemine kaupluses ja ametiasutuses, kaebuse esitamine ja lahendamine, kauba kirjeldamine ja toote reklaamimine, teenindusega ja kaubamärgiga seotud elamuste ja eelistuste kirjeldamine, pangatoimingute tegemine, tuludeklaratsiooni esitamine);
• liiklus (suhtlemine ühistranspordis, liiklusavarii korral erinevate osapooltega suhtlemine, diskussioon liiklusohutuse ja liikluseeskirjade teemal);
• poliitika, majandus, õigus (majandussüsteemi ja õiguskorra kirjeldamine, küsimused-vastused riiklike struktuuride kohta, pöördumine õiguskaitseorganite poole, taktitundeline arutlemine rahaasjade ja ühiskonnas toimuva üle, päevakajaliste sündmuste kohta info hankimine, uudiste edasiandmine, poliitiliste vaadete selgitamine ja kaitsmine).
Koolituse edukal läbimisel omandab õppija järgmised teadmised ja oskused:
Grammatika: ühildumine; aeg (olevik, tulevik, liht-, täis- ja enneminevik); lõpetamata ja lõpetatud tegevus; ma- ja da-infinitiivi kasutamine; ühend- ja väljendtegusõnad; raskete tegusõnade pööramine; des-vorm; kahesõnalised tegusõnad, omapärased tegusõnad; kõneviisid (kindel, käskiv, kaudne); isikuline ja umbisikuline tegumood; jaatus, eitus; omapärased nimi- ja omadussõnad; omadussõnade võrdlusastmed; käändsõnade moodustamine; tegija- ja teonimi; raskete nimi- ja omadussõnade käänamine, arvsõnade käänamine; kesksõnad, määrsõnad, ees- ja tagasõnad; sihitise- ja kohakäänded.
Sõnavara: sünonüümid, antonüümid, fraasid, naabersõnad, ajaväljendid, kujundlikud väljendid; võõrsõnad; vanasõnad ja ütlused; käsud, keelud, palved, komplimendid, õnnesoovid; erinevate elualadega, inimestega, olukordadega, teenustega, sündmustega seotud sõnavara (haridustee, töökoht, isikuomadused, iseloom, tervis, puhkus, reisimine); Eesti ajalooga, loodusega, geograafiaga, kaunite paikadega, kultuuriga, rahvuslike eripäradega seotud sõnavara (kodupaik, aastaajad, loomad, taimed, traditsioonid, toit).
Kõnearendus: tervishoid ja tervislik eluviis (arsti juures, apteegis, treeningul); kool; töö (tööotsing, töökorraldus); suhted, sõprus; loodus, reisimine, puhkus (hotellis); tähtpäevad, pidulikud sündmused; kodu, lemmikloomad, päeva veetmine; säästlik eluviis; liiklus; uudised, meedia, internet; ametlik asjaajamine (kontoris, pangas); teenindus (juuksuri juures, postkontoris, kaupluses); poliitika, kandideerimine valimistel; keerulised olukorrad (liiklusavarii).
Kirjutamine: enda või sõbra sõnaline portree; arutlus (tervislik eluviis, loomade varjupaik); lugu (meeldejääv sündmus, perekonnaliige, sõber, tervis, virtuaalmaailm, säästlik elulaad); mõtisklus (kevad, suvi, kingitus); seiga kirjeldus (juhtum kaubanduskeskuses, teenindusasutuses, liikluses); päevaplaan, päevategevuste kirjeldus; kiri (toetuskiri kandideerijale, seletuskiri politseile, soovitus sõbrale).
10. Õppemeetodid
Õpe koosneb auditoorsest ja iseseisvast tööst, mille õppija sooritab auditoorse õppe väliselt.
Auditoorses õppes kasutatakse lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisharjutusi, samuti suhtlusharjutusi ja muid aktiivõppemeetodeid paaris- ja rühmatööna ning rollimänge. Aktiivõppemeetodid võivad muuhulgas sisaldada suhtlus- ja probleemülesandeid, rollimänge, infolüngaga ülesandeid, pildikaarte, sõnakaarte, eestikeelseid lauamänge, interaktiivseid keeleõppeprogramme koos grammatika ja sõnaraamatuga, loovülesanded, kommunikatiivseid ja ülesandepõhiseid meetodeid, aktiivõppe otstarbel artiklite, saadete avalike salvestuste ja muu video- ja audiomaterjali kasutamist, kus õppija kasutab keeleõpet mingi kommunikatiivse eesmärgi saavutamiseks, nt probleemi lahendamiseks rühmatöödes või elulise situatsiooni lahendamiseks rollimängudes. Auditoorset õpet võib läbi viia nii kontaktõppevormis füüsilises auditooriumis, kui ka hübriidõppevormis (õppijad on jagatud auditooriumi ja online-keskkonna vahel) ja e-õppes (kõik õppijad osalevad õppes online-keskkonna vahendusel).
Iseseisev töö võib sisaldada erinevaid ülesandeid iseseisvaks läbimiseks, mis toetavad ja täiendavad auditoorses õppes läbitut ja kinnistavad seal õpitut. Iseseisva töö ülesanneteks võivad muuhulgas olla: sõnavara õppimine ja/või kordamine, harjutuste tegemine, tekstide koostamine, kuulamisülesanded, videomaterjali vaatamine, testide lahendamine, keele praktiseerimine jm.
11. Õppekeskkonna kirjeldus
Kontaktõpe toimub tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavates ruumides, mis on varustatud õppetöö läbiviimiseks vajalike vahenditega. Distantsõpe toimub digitehnoloogiliste vahendite abil. Hübriidõppes kombineeritakse kontaktõpet ja distantsõpet. Õppevorm (kontaktõpe, distantsõpe või hübriidõpe) valitakse igal konkreetsel kursusel vastavalt otstarbekusele õpiväljundite omandamise efektiivsuse seisukohast ja kursuse sihtrühmast lähtuvalt, arvestades võimalusel ka õppijate soove.
Lisamaterjalid:
Mall Pesti, Helve Ahi, „E nagu Eesti“, Kiri-Mari Kirjastus 2023;
Mare Kitsnik „Eesti keele õpik B1, B2“, Mare Kitsnik 2012;
Mare Kitsnik, „Eesti keele töövihik B1, B2“, Mare Kitsnik 2012;
Inga Mangus, Merge Simmul, „Minu eesti keel“, Kirjastus Kirjatark 2021;
Inga Mangus, Merge Simmul, „Tere taas!“, Kirjastus Kirjatark 2016;
https://knagukihnu.ee/;
https://www.keeletee.ee/coursemap/;
https://sonaveeb.ee/;
http://kohanemisprogramm.tlu.ee/;
https://www.integratsioon.ee/raamatukogu/;
https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid/;
https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid#b2-tase;
„Eesti keele põhisõnavara sõnastik“, Eesti Keele Sihtasutus 2014;
„Eesti keele seletav sõnaraamat”, Eesti Keele Sihtasutus 2009;
Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross „Eesti keele käsiraamat”, Eesti Keele Instituut 2007;
„Eesti õigekeelsussõnaraamat”, Eesti Keele Sihtasutus 2013;
Leelo Kingissepp, Mare Kitsnik „Naljaga pooleks”, Iduleht 2006;
Leelo Kingissepp, Mare Kitsnik „Mängime ja keel saab selgeks”, Iduleht 2015.
13. Täienduskoolituse lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid
Õppijale väljastatakse tunnistus täienduskoolituse lõpetamise kohta juhul, kui ta osales vähemalt 51% ulatuses kontaktõppes ning omandas õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid, sooritades positiivselt kursuse lõputesti ja/või saavutades positiivsed pidevhindamise koondtulemused. Lõputest võib olla suuline, kirjalik või mõlemat ning toimuda vestluse vormis, kirjalikult paberil või elektroonselt. Testi ja pidevhindamise aluseks on Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemekirjeldus ja HARNO tasemeeksami ülesanded. Positiivseks soorituseks on vaja vähemalt 51%-list tulemust õpiväljundite omandamisel.
Õppijale, kes osales koolitusel, kuid ei soovinud lõputesti sooritada või ei sooritanud seda positiivselt, väljastatakse tõend koolitusel osalemise kohta.
Muudel juhtudel (õppeaasta keskel, tööandja/õppeasutuse soovil jne) väljastatakse õppijale vastava taotluse alusel tõend koolitusel osalemise kohta.
14. Koolituse läbiviimiseks vajalik kvalifikatsioon
Koolitust viivad läbi filoloogi haridusega ja/või varasema täiskasvanutele keeleõpetamise kogemusega koolitajad, kes omavad pädevust eesti keele õpetamiseks ning suudavad tagada õpieesmärkide täitmise ja õpiväljundite omandamise vajalikul tasemel ning kindlustada õppe läbiviimise kaasavalt, huvitavalt ja tulemuslikult.
Õppekava lisa
Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistava kursuse õppekava lisa
Vastavalt HTM kantsleri 13.08.2024 käskkirjaga nr 1.1-3/24/114 Tallinna Keeltekool MTÜ-le antud eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavate kursuste läbiviimise tegevusloale võib Tallinna Keeltekool MTÜ õppemahtu jagada auditoorse ja iseseisva töö vahel sõltuvalt õppekava järgi läbi viidavate kursuste ülesehitusest ning ka Keeleamet on aktsepteerinud Tallinna Keeltekool MTÜ puhul, et "õppemaht sõltub hanketingimustest või koolituse kestusest" (vt Keeleameti kodulehel olev tabel keelefirmade kursuste mahtudega), millest tulenevalt täpsustab käesolev õppekava „Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistav kursus“ (edaspidi: õppekava) lisa individuaalse ja auditoorse õppetöö mahte käesoleva kursuse puhul.
Käesoleval kursusel on auditoorse ja iseseisva töö mahud järgmised:
• auditoorse töö maht: 210 akadeemilist tundi (210 × 45 minutit);
• iseseisva töö maht: 240 akadeemilist tundi (240 × 45 minutit).
Õppe kogumaht moodustab kokku 450 akadeemilist tundi (450 × 45 minutit).
Õppe kogumahu määramisel õppekavas ja õppe kogumahu jaotamisel auditoorse ja iseseisva töö vahel lähtub Tallinna Keeltekool MTÜ Eestis üldlevinud praktikatest ja Keeleameti soovitustest, mis põhinevad raamatus „Iseseisev keelekasutaja“ esitatud mitmesuguste uuringute põhjal tehtud järeldusest.
