Koolituse lõpuks õpilane mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele. Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama.
5. Õpiväljundid
Koolituse edukal läbimisel omandab õppija järgmised teadmised ja oskused:
• mõistab selgelt ja aeglaselt hääldatud fraase ja väljendeid, mis seostuvad esmatähtsate eluvaldkondadega;
• mõistab lugemisel lühikesi lihtsaid tekste, fraase ja sageli kasutatavaid sõnu, mis on vahetult seotud talle oluliste valdkondadega, leiab olulist infot lihtsatest igapäevatekstidest ning saab aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest;
• kirjeldab lihtsal viisil inimesi, elu- ja töötingimusi, hariduslikku tausta, praegust või eelmist tööd ning igapäevatoiminguid, samuti väljendab, mis meeldib ja mis mitte ning esitab kutset, teeb ettepanekuid ja vabandab ning vastab neile toimingutele;
• kirjutab lihtsamaid fraase ja lauseid, ühendades neid lihtsate sidesõnadega, samuti teeb märkmeid ja koostab väga lihtsat isiklikku kirja ning täidab lihtsaid ametlikke dokumente.
Õpiväljundite saavutamist hinnatakse testiga kursuse lõpus, kasutades hindamisel punktiarvestust, ning protsessihindamise kaudu kogu kursuse jooksul erinevate ülesannete abil, mis võimaldavad hinnata õppija õpitulemuste vastavust õppekavas toodud õpitulemustele.
Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistava kursuse positiivseks sooritamiseks on tarvilik saavutada õppekavas nõutud õpitulemused (teadmised ja oskused).
Õppijale väljastatakse tunnistus kursuse positiivse lõpetamise kohta juhul, kui ta saavutas õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid, sooritades positiivselt kursuse lõputesti. Õppijale, kes osales koolitusel, kuid ei soovinud lõputesti sooritada, väljastatakse tõend koolitusel osalemise kohta. Muudel juhtudel (õppeaasta keskel) väljastatakse õppijale tema vastava taotluse alusel tõend koolitusel osalemise kohta.
6. Õppekava sihtgrupp
Eelnev A2 taseme kursuse läbimine või A2 tasemel eesti keele valdamine, mis tehakse kindlaks testi või vastavaotstarbelise vestluse abil. Õpinguid saavad alustada soovijad, kes on registreerunud kursusele ja Tallinna Keeltekooli poolt õppijaks vastu võetud
7. Õpingute alustamise tingimused
Õpingute alustamise eelduseks on eelnev A1-taseme kursuse läbimine, mille kohta tuleb õppijal esitada tõend, või A1-tasemel eesti keele valdamine, mis tehakse kindlaks keeltekooli testi ja/või vastavaotstarbelise eksamivestluse abil. Testi koostamise aluseks on Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaandes toodud kriteeriumid. Õpinguid saavad alustada soovijad, kes on registreerunud kursusele ja Tallinna Keeltekooli poolt õppijaks vastu võetud.
8. Õppe kogumaht
Õppe kogumaht moodustab 200 akadeemilist tundi, mis on jaotatud sõltuvalt õppekava järgi läbi viidavate kursuste ülesehitusest auditoorse ja iseseisva töö vahel. Õppe kogumahu jaotus auditoorsete ja iseseisva töö tundide vahel sõltub konkreetse kursuse formaadist (sh intensiiv-, tava- või individuaalkursus), pikkusest (sh lühi- või täispikk kursus) ja korraldusest (sh õppematerjalidest) ning tellimus- ja hankekursuste puhul tellija või hankija etteantud tingimustest. Auditoorse ja iseseisva töö tundide jaotuse määramisel kursustel korrigeeritakse õppemeetodeid selliselt, et iga jaotuse puhul on tagatud õppekava õpiväljundite saavutamine. Vastavalt Tallinna Keeltekooli pikaajalisele kogemusele toimib selline paindlik lähenemine kursuste korraldamisele ja õppekava järgimisele hästi ning õigustab ennast õppijatele ja/või tellijatele/hankijatele nende jaoks sobivaima keeleõppevariandi leidmise seisukohast.
9. Õppe sisu
Läbitavad teemad:
• isikuandmed ning endast ja teistest rääkimine (nimi, isikuomadused, kontaktandmed, sünnikoht ja -aeg, rahvus, vanus, haridus, elukutsed, ametid, huvid, välimus ja iseloom, kehaosad, riided, jalanõud, aksessuaarid);
• perekond ja sugulased (perekonna koosseis, perekonnaliikmed, pere kodune elu, suhted, sugulussidemed);
• kodu ja ümbruskond (elukoht ja elamistingimused, kodu kirjeldamine, elamispinna ost ja üürimine, suhtlemine maakleriga, eluruumid, sisustus, värvid, üüriarved, kululiigid, raha, mööbliesemed ja kodutehnika, toiduained ja kööginõud, majapidamine, majapidamistööd, elu- ja olmetingimused, külaliste kutsumine, vastuvõtmine ja vestlus toidulauas);
• haridus (haridusest ja kooliajast rääkimine, hariduskäik, edasiõppimise planeerimine);
• igapäevaelu (töö- ja puhkeaeg, rutiinsed igapäevased toimingud, kuud, nädalapäevad ja kellaaeg, päevaplaan ja kodutööd);
• kultuur (kultuurisündmused: aeg, piletihind, esinejad, toimumiskohad);
• vaba aeg, harrastused ja meelelahutus (hobid, vaba aeg ja selle veetmise viisid ja võimalused, meelelahutus, televisioon, muusika, sport, sportlased ja spordialad jm, vaba aja plaanide tegemine);
• elukutse, amet ja töö (töökoht, amet, igapäevased tööülesanded, tööotsingud, tööpäev, elulookirjeldus, tööle kandideerimise avaldus, ankeet, tööotsimiskuulutus);
• keeleoskus ja keelte õppimine (oma keeleoskuse kirjeldamine, keeleõppe võimalused, keelepraktika);
• ostlemine ja sisseostud (ostukohtade liigid, nende asukohad ja lahtiolekuajad, kaubad, nende kohta käiv info ning selle hankimine ja jagamine, kaupade kogused, eripärad ja kvaliteet, hind ja sooduspakkumised, tasumine sularahas ja pangakaardiga, rõivaste ja jalatsite mõõdud, abi küsimine ostude tegemisel);
• teenindus (teenindusasutuste ja teenuste liigid, teenindusasutuste asukohad ja lahtiolekuajad, info küsimine teenuste kohta, teenindusasutustes olevad sildid ja muu teave, lihtsamad toimingud, oma soovide väljendamine);
• söök ja jook (toitumine ja toitumisharjumused, mis meeldib, mis mitte, söögi- ja joogikohad ning nende asupaigad, lahtiolekuajad ja hinnaklass ning nende kohta info hankimine ja jagamine, söögi ja joogi tellimine, laua broneerimine, menüü, retseptid ning toidu ja joogi eest tasumine);
• turism, transport ja vaatamisväärsused (reisiinfo otsimine ja jagamine, reisiplaanide tegemine, puhkusereisi valimine ja kirjeldamine, majutuse broneerimine, tee küsimine ja juhatamine, vaatamisväärsused, rahvused ja keeled, suvi ja puhkus, postkaardi ja e-kirja kirjutamine puhkusereisilt);
• loodus ja ilmastik (taimed, loomad, linnud, looduslikud objektid (maastik), ilma kirjeldamine, aastaajad, ilmateade, ilmakaared);
• enesetunne ja tervis (enesetunde kirjeldamine, tervisliku seisundi kohta põhilise info edastamine ja tervisega seotud kaebuste kirjeldamine, arstid, meditsiiniasutused, arsti juurde aja broneerimine, hambaarsti juures oma soovide ja vajaduste selgitamine, apteegist ravimite ja tervisetoodete ostmine, ravimid ja ravimiinfo lugemine).
Grammatika / keeleteadmised: tähestik, pikk ja ülipikk häälik, intonatsioon; nimisõnad:
• käänded ainsuses ja mitmuses;
• nimisõnade ühildamine omadus-, arv- ja asesõnadega;
• teo- ja tegijanimede moodustamine ja kasutamine; tegusõnad:
• pööramine olevikus, lihtminevikus ja täisminevikus;
• aluse ja öeldise ühildamine;
• ma- ja da-infinitiiv;
• kindel, tingiv ja käskiv kõneviis;
• isikuline ja umbisikuline tegumood;
• tegusõna eitavad ja jaatavad vormid;
• ebareeglipärased tegusõnad;
• rektsioon; omadussõnad:
• omadussõna käänamine ja võrdlusastmed;
• käändumatud omadussõnad;
• omadussõnade moodustamine liidete abil: liited -ne, -lik, -line, -tu ja -kas;
• omadussõnade keskvõrre ja ülivõrre;
• ühildumisreeglid; arvsõnad:
• põhi- ja järgarvsõnad ning nende käänamine; asesõnad:
• asesõnad ja nende käänamine; küsisõnad:
• küsisõnad ja nende moodustamine; liitsõnad:
• liitsõnad ja nende moodustamine; muutumatud sõnad:
• määrsõnad ning liite -lt abil omadussõnast määrsõna moodustamine ja ajanimisõnast ti-liitega moodustatud perioodilisust märkivate määrsõnade moodustamine;
• määrsõnade võrdlusastmed;
• olulisemad sidesõnad;
• olulisemad ees- ja tagasõnad; lauseehitus:
• normaallause;
• olemasolu- ehk eksistentsiaallause;
• tulemus- ehk resultatiivlause;
• kogeja-omajalause;
• otsene ja kaudne kõne;
• sõnajärg;
• kirjavahemärgid ja nende kasutamine.
Keelefunktsioonid:
• faktide edastamine ja otsimine (identifitseerimine ja defineerimine, iseloomustamine, jutustamine, küsimine ja küsimustele vastamine);
• hoiakute väljendamine ja väljauurimine (nõusolek, nõustumatus ja vaidlustamine, oskus, võimalikkus, võimelisus, kohustus, tõelevastavuse küsimine ja veendumus, eelistus, heameel ja meeldivus, pahameel ja ebameeldivus, rahulolu ja rahuolematus, tänamine ja tänule vastamine, vabandamine ja vabandusele vastamine, lootus, üllatus, imestamine, jne);
• veenmine (lubatus ja keelatus, sobivus ja sobimatus, tegevuste soovitamine, tegevusplaaniga nõustumine ja nõustumatus, palve, soov ja tahe, hoiatamine ja keelamine, abi palumine ja pakkumine, kutse esitamine ja sellele vastamine);
• sotsiaalne suhtlemine (kõnetamine, sh pöördumine kirjavahetuses, tervitamine ja tervitusele vastamine, tutvustamine ja tutvustamisele vastamine, õnnitlemine ja õnnitlustele vastamine, toost, hüvastijätt jm lõpetusfraasid, nt kirjas).
Kõneetikett:
• tervitamine, hüvastijätt;
• tänamine, palumine;
• vabandamine, komplimendi tegemine, kutse esitamine jms ning sellele vastamine.
10. Õppemeetodid
Õpe koosneb auditoorsest ja iseseisvast tööst, mille õppija sooritab auditoorse õppe väliselt.
Auditoorses õppes kasutatakse lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisharjutusi, samuti suhtlusharjutusi ja muid aktiivõppemeetodeid paaris- ja rühmatööna ning rollimänge. Aktiivõppemeetodid võivad muuhulgas sisaldada suhtlus- ja probleemülesandeid, rollimänge, infolüngaga ülesandeid, pildikaarte, sõnakaarte, eestikeelseid lauamänge, interaktiivseid keeleõppeprogramme koos grammatika ja sõnaraamatuga, loovülesanded, kommunikatiivseid ja ülesandepõhiseid meetodeid, aktiivõppe otstarbel artiklite, saadete avalike salvestuste ja muu video- ja audiomaterjali kasutamist, kus õppija kasutab keeleõpet mingi kommunikatiivse eesmärgi saavutamiseks, nt probleemi lahendamiseks rühmatöödes või elulise situatsiooni lahendamiseks rollimängudes. Auditoorset õpet võib läbi viia nii kontaktõppevormis füüsilises auditooriumis, kui ka hübriidõppevormis (õppijad on jagatud auditooriumi ja online-keskkonna vahel) ja e-õppes (kõik õppijad osalevad õppes online-keskkonna vahendusel).
Iseseisev töö võib sisaldada erinevaid ülesandeid iseseisvaks läbimiseks, mis toetavad ja täiendavad auditoorses õppes läbitut ja kinnistavad seal õpitut. Iseseisva töö ülesanneteks võivad muuhulgas olla: sõnavara õppimine ja/või kordamine, harjutuste tegemine, tekstide koostamine, kuulamisülesanded, videomaterjali vaatamine, testide lahendamine, keele praktiseerimine jm.
11. Õppekeskkonna kirjeldus
Tunnid toimuvad:
1. Tallinna Keeltekoolis aadressil Endla 4, 10142 Tallinn, kus on olemas koolituse korraldamiseks sobivad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavad ruumid: õppeklassid koos laudade ja toolidega, vajaliku valgustuse ja ventilatsiooniga, kus on internetiühendusega arvuti, dataprojektor ja tahvel, võimalik on kasutada sõnaraamatud, õppijatele on tagatud puhta joogivee saadavus. Õpetajatel on ligipääs paljundusmasinale, skännerile ja printerile. Tagatud on ligipääs erivajadustega õppijatele. Õppehoone asub 10 meetri kaugusel ühistranspordi peatusest.
2. online-keskkonnas e-kooli ja/või muude vajalike e-keskkondade vahendusel.
12. Õppematerjalid
Põhiõpik: Mangus, I. ja Simmul, M. (2012). Tere jälle! Tallinn : Kirjatark.
Lisamaterjalid:
1. Pesti, M. ja Ahi, H. (2015). E nagu Eesti. Tallinn : Kiri-Mari Kirjastus.
2. Kingisepp, L., Salu, K. ja Kaldoja, K. Mängime eesti keeles. Kirjastus Iduleht. Tallinn, 2013. [WWW] https://www.integratsioon.ee/sites/default/files/302_KeeleKoduMangud.pdf
3. Kitsnik, M. (2010). Kirjuta mulle: eesti keele õpet toetav materjal kirjutamisoskuse arendamiseks A1- ja A2-tasemel. Tallinn : Tallinna Ülikool.
4. Rammo, S., Teral, M., Klaas-Lang, B. ja Allik M. (2012). Keel selgeks! Eesti keele õpik täiskasvanutele. Viron kielioppi. Eesti keele grammatika. Avita.
5. Kingisepp, L. ja Ilves, M. Keeleklikk. [WWW] https://www.keeleklikk.ee/
6. Kingisepp, L. ja Ilves, M. Keeletee. [WWW] https://www.keeletee.ee/
7. Raeste, E. ja Toomet, P. (2013). Arsti vastuvõtul (tase A2>B1) (Eesti keel). [WWW] https://sisu.ut.ee/arstil_eesti/avaleht . Tartu : Tartu Ülikooli keelekeskus.
8. Jürviste, M.; Koppel, K.; Tuulik, M. (Koost.); Kallas, J.; Tiits, M.; Tuulik, M. (Toim.) (2019). Eesti keele põhisõnavara sõnastik 2019. [The Basic Estonian Dictionary 2019] (1. trükk 2014)
2., kohandatud veebiväljaanne. Sõnaveeb 2019. Sõnaveeb: Eesti Keele Instituut. [WWW] https://www.eki.ee/dict/psv/
9. Eesti Keele Sihtasutus (2009), „Eesti keele seletav sõnaraamat“ [WWW]
https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi
10. Sõnaveeb [WWW] https://www.sonaveeb.ee/
11. Speakly [WWW] https://www.speakly.me/
12. WalkTalk [WWW] https://app.walktalk.ee/
13. Räägi minuga. [WWW] https://www.facebook.com/groups/raagiminuga/
14. Eesti keele grammatika (veebipõhised harjutused). [WWW] https://webzone.ee/kjvg/eestikeel/reeglid/index.html
15. http://kutsekeel.ee/oppematerjalid/eesti-keel/
16. https://www.integratsioon.ee/raamatukogu
17. https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid/
18. Efant – õppekeskkond A2, B1, B2 http://www.efant.ee/std
19. Eesti keele ja kultuuri kursused. [WWW] https://keeleweb2.ut.ee
13. Täienduskoolituse lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid
Tallinna Keeltekool väljastab õppijale tunnistuse täienduskoolituse lõpetamise kohta juhul, kui isik saavutas õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid, sooritades positiivselt kursuse lõputesti. Lõputesti koostab koolitaja ja informeerib õppijaid testi ülesehitusest juba kursuse alguses. Lõputest võib olla suuline, kirjalik või mõlemat. Lõputest võib toimuda kontaktõppevormis või online-keskkonnas. Testi koostamise aluseks on Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemekirjeldus ja HARNO tasemeeksami ülesanded. Positiivseks soorituseks on vaja vähemalt 51% õigeid vastuseid.
Õppijale, kes osales koolitusel, kuid ei soovi lõputesti sooritada või ei soorita seda positiivselt, väljastatakse tõend koolitusel osalemise kohta.
Muudel juhtudel (õppeaasta keskel, tööandja/õppeasutuse soovil jne) väljastab Tallinna Keeltekool vastava taotluse alusel õppijale tõendi koolitusel osalemise kohta.
14. Koolituse läbiviimiseks vajalik kvalifikatsioon
Koolitust viivad läbi filoloogi haridusega ja/või varasema täiskasvanutele keeleõpetamise kogemusega koolitajad, kes omavad pädevust eesti keele õpetamiseks ning suudavad tagada õpieesmärkide täitmise ja õpiväljundite omandamise vajalikul tasemel ning kindlustada õppe läbiviimise kaasavalt, huvitavalt ja tulemuslikult.
Õppekava lisa
Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistava kursuse õppekava lisa
Vastavalt HTM kantsleri 10.06.2022 käskkirjaga nr 1.1-3/22/97 Tallinna Keeltekool MTÜ-le antud eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavate kursuste läbiviimise tegevusloale võib Tallinna Keeltekool MTÜ õppemahtu jagada auditoorse ja iseseisva töö vahel sõltuvalt õppekava järgi läbi viidavate kursuste ülesehitusest ning ka Keeleamet on aktsepteerinud Tallinna Keeltekool MTÜ puhul, et "õppemaht sõltub hanketingimustest või koolituse kestusest" (vt Keeleameti kodulehel olev tabel keelefirmade kursuste mahtudega), millest tulenevalt täpsustab käesolev õppekava „Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistav kursus“ (edaspidi: õppekava) lisa individuaalse ja auditoorse õppetöö mahte käesoleva kursuse puhul.
Käesoleval kursusel on auditoorse ja iseseisva töö mahud järgmised:
• auditoorse töö maht: 120 akadeemilist tundi (120 × 45 minutit);
• iseseisva töö maht: 80 akadeemilist tundi (80 × 45 minutit).
Õppe kogumaht moodustab kokku 200 akadeemilist tundi (200 × 45 minutit).
Õppe kogumahu määramisel õppekavas ja õppe kogumahu jaotamisel auditoorse ja iseseisva töö vahel lähtub Tallinna Keeltekool MTÜ Eestis üldlevinud praktikatest ja Keeleameti soovitustest, mis põhinevad raamatus „Iseseisev keelekasutaja“ esitatud mitmesuguste uuringute põhjal tehtud järeldusest.
