Koolituse lõpuks õpilane mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele. Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama.
5. Õpiväljundid
Koolituse edukal läbimisel omandab õppija järgmised teadmised ja oskused:
• saab aru eestikeelsetest tuttavatest sõnadest ja fraasidest ning mõistab lihtsamaid lauseid ja igapäevaselt kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega (näiteks info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö);
• oskab kasutada lihtsaid igapäevaväljendeid, fraase ja lauseid ning kirjeldada nende abil talle olulisi valdkondi (nt oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi), suudab ennast ja teisi lihtsal viisil tutvustada, samuti väljendada oma vajadusi ning esitada samateemalisi lihtsaid küsimusi vestluspartnerile;
• suhtleb igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel;
• suhtleb lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama, öeldut ümber sõnastama või selgitama;
• saab aru tuttavatest sõnadest, fraasidest ja lihtsatest lausetest igapäevast kommunikatsiooni kandvatel visuaalmeediumitel (sh, näiteks siltidel, plakatitel või lihtsamatel reklaamidel);
• kirjutab lihtsamaid fraase ja lauseid, ühendades neid lihtsate sidesõnadega, samuti teeb märkmeid ja koostab väga lihtsat isiklikku kirja ning täidab lihtsaid ametlikke dokumente.
Õpiväljundite saavutamist hinnatakse testiga kursuse lõpus, kasutades hindamisel punktiarvestust, ning protsessihindamise kaudu kogu kursuse jooksul erinevate ülesannete abil, mis võimaldavad hinnata õppija õpitulemuste vastavust õppekavas toodud õpitulemustele.
Eesti keele A1-taseme kursuse positiivseks sooritamiseks on tarvilik saavutada õppekavas nõutud õpitulemused (teadmised ja oskused).
Õppijale väljastatakse tunnistus kursuse positiivse lõpetamise kohta juhul, kui ta saavutas õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid, sooritades positiivselt kursuse lõputesti. Õppijale, kes osales koolitusel, kuid ei soovinud lõputesti sooritada, väljastatakse tõend koolitusel osalemise kohta. Muudel juhtudel (õppeaasta keskel) väljastatakse õppijale tema vastava taotluse alusel tõend koolitusel osalemise kohta.
6. Õppekava sihtgrupp
Õpinguid saavad alustada soovijad, kes on registreerunud kursusele ja Tallinna Keeltekooli poolt õppijaks vastu võetud. A1-taseme õppes ei ole nõudeid varasemate keeleteadmiste osas.
7. Õpingute alustamise tingimused
Õpinguid saavad alustada soovijad, kes on registreerunud kursusele ja Tallinna Keeltekooli poolt õppijaks vastu võetud. A1-taseme õppes ei ole nõudeid varasemate keeleteadmiste osas.
8. Õppe kogumaht
Õppe kogumaht moodustab 200 akadeemilist tundi (ak/t), sh 120 ak/t auditoorset õpet ja 80 ak/t iseseisvat tööd. Ühe akadeemilise tunni kestus on 45 minutit.
9. Õppe sisu
Läbitavad teemad:
• tervitamine, tutvustamine ja hüvastijätt, viisakusväljendid;
• suhtumise väljendamine ja arvamuse avaldamine;
• oma soovide ja eelistuste väljendamine ning teistelt nende kohta küsimine;
• kodu ja perekond, sõbrad, sugulased ja tuttavad, eluruumide ja sisustuse kirjeldamine;
• isikuandmed ja täidetavad vormid (sh ankeedid ja ametlikud dokumendid), isikuandmetega seotud küsimuste vastamine;
• inimeste kirjeldamine (sh välimus ja iseloom) ja vastavasisuliste küsimuste esitamine;
• päevaplaan ja igapäevategevused, enda päeva kirjeldamine;
• aeg ja sellega seotud info: aastaajad, kuud, kuupäev, päeva- ja kellaaeg (sh kella küsimine ja küsimisele vastamine);
• töö, õppimine, haridus ja ametid, töökuulutused ja lihtne elulookirjeldus, töövestlus, palk, tegevused ja alluvussuhted tööl;
• hobid, vaba aeg ja meelelahutus, enda vaba aja kirjeldamine ja teistelt selle kohta küsimine;
• liiklemine, tee leidmine ja ümbruskond (sh ümbruse kirjeldamine, tee küsimine ja juhatamine);
• telefonivestlus (sh telefonile vastamine, põhifraasid ja -väljendid);
• asukohad, veebilehed, posti-, interneti- ja meiliaadressid ning telefoninumbrid;
• lihtne vestlus ostu- ja teenindussituatsioonis ning info küsimine ja oma soovide väljendamine (sh poes, söögikohas, juuksuris, jm);
• Eesti kliima ja ilmastik, ilmateate mõistmine ja ilma selgitamine;
• Eesti loodus, puud, linnud ja loomad (sh rahvuspuu, rahvuslind ja rahvusloom);
• suuremad linnad ja märkimisväärsed kohad Eestis, suuremad saared, jõed ja järved, ilmakaared;
• pühad, tähtpäevad ja traditsioonid Eestis ja mujal;
• riigid, päritolu ja rahvused, kultuurid ja keeled;
• reisimine ja puhkus, transport ja transpordivahendid, tegevused reisil, piletid ja nende ostmine, lihtsa postkaardi kirjutamine välismaalt.
Grammatika / keeleteadmised:
• eesti keele olemus ja eripärad;
• tähestik, numbrid, hääldamine ja ortograafia;
• lauseehitus ja eesti keele loogika;
• nimisõnad ja käänded;
• tegusõnad, nende pööramine olevikus ja lihtminevikus;
• arvsõnad ja loendamine;
• asesõnad, kaassõnad;
• sidesõnad ja määrsõnad;
• küsisõnad ja küsimuste moodustamine nende abil;
• käändsõnad ja nende käänamine;
• ainsus ja mitmus;
• jaatus ja eitus;
• ma- ja da-infinitiiv;
• käskiv ja tingiv kõneviis.
Sõnavara
• tähestik;
• enimkasutatavad nimi-, omadus- ja tegu- ja kaassõnad;
• põhi- ja järgarvud;
• tervitamine, tutvustamine ja hüvastijätt, viisakusväljendid;
• inimese välimus, riietus ja iseloom;
• perekond, sõbrad, sugulased ja tuttavad, nende omavahelised suhted;
• kodu, eluase, sisustus ja asukoht;
• isikuandmed, dokumendid, töö, ametid, haridus ja kogemuse kirjeldamine;
• aastaajad, kuu- ja nädalapäevad, kellaaeg;
• pühad ja nende liigid, lipupäevad, tähtpäevad, traditsioonid ja tavandid;
• päevaplaan ja igapäevategevused, hobid, vaba aeg, kultuuri-, meelelahutus- ja spordiüritused;
• ilmakaared, ümbruskonna, asukohtade, linnaruumiga ning paiknemise, liiklemise ja ruumilise orienteerumisega seotud sõnavara;
• asustus ja asumitüübid, vaatamisväärsused, veekogud, maastik ja maastikuvormid, geoloogilised moodustised;
• sidevahendid ja nende kasutamisega seotud sõnavara;
• kaupade ja teenustega ning ostlemise ja teenindusega seotud sõnavara;
• kliima, aastaajad, ilm, sademed, temperatuur, ilmastikunähtused;
• Eesti taimed, linnud, loomad, ökosüsteemid ja kooslused;
• riigid, etnosed, rahvused, kultuurid ja keeled;
• reisitüübid ja -eesmärgid, sihtkohad, majutusasutused, vaatamisväärsused, tegevused reisil;
• transpordiliigid ja -vahendid, nende kasutamisega seotud sõnavara;
• tegevused reisil, piletid ja nende ostmine.
10. Õppemeetodid
Õpe koosneb auditoorsest ja iseseisvast tööst, mille õppija sooritab auditoorse õppe väliselt.
Auditoorses õppes kasutatakse lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisharjutusi, samuti suhtlusharjutusi ja muid aktiivõppemeetodeid paaris- ja rühmatööna ning rollimänge. Aktiivõppemeetodid võivad muuhulgas sisaldada suhtlus- ja probleemülesandeid, rollimänge, infolüngaga ülesandeid, pildikaarte, sõnakaarte, eestikeelseid lauamänge, interaktiivseid keeleõppeprogramme koos grammatika ja sõnaraamatuga, loovülesanded, kommunikatiivseid ja ülesandepõhiseid meetodeid, aktiivõppe otstarbel artiklite, saadete avalike salvestuste ja muu video- ja audiomaterjali kasutamist, kus õppija kasutab keeleõpet mingi kommunikatiivse eesmärgi saavutamiseks, nt probleemi lahendamiseks rühmatöödes või elulise situatsiooni lahendamiseks rollimängudes. Auditoorset õpet võib läbi viia nii kontaktõppevormis füüsilises auditooriumis, kui ka hübriidõppevormis (õppijad on jagatud auditooriumi ja online-keskkonna vahel) ja e-õppes (kõik õppijad osalevad õppes online-keskkonna vahendusel).
Iseseisev töö võib sisaldada erinevaid ülesandeid iseseisvaks läbimiseks, mis toetavad ja täiendavad auditoorses õppes läbitut ja kinnistavad seal õpitut. Iseseisva töö ülesanneteks võivad muuhulgas olla: sõnavara õppimine ja/või kordamine, harjutuste tegemine, tekstide koostamine, kuulamisülesanded, videomaterjali vaatamine, testide lahendamine, keele praktiseerimine jm.
11. Õppekeskkonna kirjeldus
Kontaktõpe toimub tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavates ruumides, mis on varustatud õppetöö läbiviimiseks vajalike vahenditega.
12. Õppematerjalid
Põhiõpik: Mangus, I. ja Simmul, M. Tere! Tallinn : Kirjatark.
Lisamaterjalid:
1. Pesti, M. ja Ahi, H. (2016). E nagu Eesti. Tallinn : Kiri-Mari Kirjastus.
2. Kingisepp, L., Salu, K. ja Kaldoja, K. Mängime eesti keeles. Kirjastus Iduleht. Tallinn, 2013.
[WWW] https://www.integratsioon.ee/sites/default/files/302_KeeleKoduMangud.pdf
3. Kitsnik, M. (2010). Kirjuta mulle: eesti keele õpet toetav materjal kirjutamisoskuse
arendamiseks A1- ja A2-tasemel. Tallinn : Tallinna Ülikool.
4. Rammo, S., Teral, M., Klaas-Lang, B. ja Allik M. (2012). Keel selgeks! Eesti keele õpik
täiskasvanutele. Viron kielioppi. Eesti keele grammatika. Avita.
5. Kingisepp, L. ja Ilves, M. Keeleklikk. [WWW] https://www.keeleklikk.ee/
6. Kingisepp, L. ja Ilves, M. Keeletee. [WWW] https://www.keeletee.ee/
7. Jürviste, M.; Koppel, K.; Tuulik, M. (Koost.); Kallas, J.; Tiits, M.; Tuulik, M. (Toim.) (2019).
Eesti keele põhisõnavara sõnastik 2019. [The Basic Estonian Dictionary 2019] (1. trükk
2014) 2., kohandatud veebiväljaanne. Sõnaveeb 2019. Sõnaveeb: Eesti Keele Instituut.
[WWW] https://www.eki.ee/dict/psv/
8. Eesti Keele Sihtasutus (2009), „Eesti keele seletav sõnaraamat“
[WWW] https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi
9. Sõnaveeb [WWW] https://www.sonaveeb.ee/
10. Speakly [WWW] https://www.speakly.me/
11. WalkTalk [WWW] https://app.walktalk.ee/
12. Räägi minuga. [WWW] https://www.facebook.com/groups/raagiminuga/
13. Eesti keele grammatika (veebipõhised harjutused).
[WWW]https://webzone.ee/kjvg/eestikeel/reeglid/index.html
14. http://kutsekeel.ee/oppematerjalid/eesti-keel/
15. https://www.integratsioon.ee/raamatukogu
16. Eesti keele ja kultuuri kursused. [WWW] https://keeleweb2.ut.ee
13. Täienduskoolituse lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid
Tallinna Keeltekool väljastab õppijale tunnistuse täienduskoolituse lõpetamise kohta juhul, kui isik saavutas õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid, sooritades positiivselt kursuse lõputesti. Lõputesti koostab koolitaja ja informeerib õppijaid testi ülesehitusest juba kursuse alguses. Lõputest võib olla suuline, kirjalik või mõlemat. Lõputest võib toimuda kontaktõppevormis või online-keskkonnas. Positiivseks soorituseks on vaja vähemalt 51% õigeid vastuseid.
Õppijale, kes osales koolitusel, kuid ei soovi lõputesti sooritada või ei soorita seda positiivselt, väljastatakse tõend koolitusel osalemise kohta.
Muudel juhtudel (õppeaasta keskel, tööandja/õppeasutuse soovil jne) väljastab Tallinna Keeltekool vastava taotluse alusel õppijale tõendi koolitusel osalemise kohta.
14. Koolituse läbiviimiseks vajalik kvalifikatsioon
Koolitust viivad läbi filoloogi haridusega ja/või varasema täiskasvanutele keeleõpetamise kogemusega koolitajad, kes omavad pädevust eesti keele õpetamiseks ning suudavad tagada õpieesmärkide täitmise ja õpiväljundite omandamise vajalikul tasemel ning kindlustada õppe läbiviimise kaasavalt, huvitavalt ja tulemuslikult.
