Kursuse eesmärk on arendada õppija türgi keele oskust tasemele A1.2, et ta suudaks mõista ja kasutada igapäevaelus vajalikke lihtsamaid väljendeid ja lauseid, suhelda tuttavatel teemadel aeglases ja selges kõnes, tutvustada ennast ja teisi ning küsida ja anda igapäevast infot. Lisaks tutvustab kursus türgi kultuuri, tavasid ja suhtluskultuuri ning loob aluse edasisteks õpinguteks tasemel A2.1.
5. Õpiväljundid
Kursuse läbimisel suudab õppija järgmist.
Kuulamine
1. Mõista aeglaselt ja selgelt kõneldud lauseid ja fraase igapäevastel teemadel (nt tervitused, tutvustused, lihtsad ostlemisega seotud dialoogid, ajad, asukohad).
2. Jälgida ja reageerida lihtsatele juhistele või küsimustele (näiteks „mis kell on?“, „kus on...?“, „tule siia“, „oota hetk“).
Lugemine
3. Lugeda ja mõista lihtsaid tekste ja fraase, nagu menüüd, sildid, reklaamid, kuulutused, lühikesed e-kirjad, piktogrammidega tekstid.
4. Tuletada välja põhiteavet — nimed, hinnad, ajad, koht — lühikestest tekstikatketest.
Rääkimine / suhtlus
5. Kasutada baassõnavara ja fraase, et tervitada, hüvasti jätta, tänada, küsida elementaarseid küsimusi (nimi, rahvus, keel, pere, kodu, aeg, hind jne) ja neile vastata.
6. Osaleda lihtsas dialoogis — nt ostlemisel, toidu tellimisel, liikumisel, kohtumiste kokkuleppimisel — koos aeglaselt ja selgelt kõneleva partneriga.
7. Kirjeldada lühidalt oma igapäevaelu, kodu, pere või plaane; väljendada eelistusi ja elementaarseid vajadusi.
Kirjutamine
8. Täita lihtsaid vorme (nt registreerimisvormid, kontaktandmed, avaldused), kirjutada lühikesi lauseid või lühikese teksti oma kodu, pere ja igapäevaelu kohta.
9. Koostada lühike e-kirja sarnane tekst või teade (nt äri- või sotsiaalne suhtlus, info päring, lihtne kutsumine).
Sõnavara & grammatika
10. Kasutada sõnavara mahus 600–900 lemmat olenevalt kursuse pikkusest ja sügavuti mineku vajadusest (sh sõltuvalt grupist ja keelepraktika mahust), eeldades, et A1.1 tasemel on juba selgeks õpitud 150–250 baassõna, mis võimaldab laiendada suhtlusvõimalusi igapäevaolukordades.
11. Grammatika- ja struktuuriteemad:
• Pidev olevik (şimdiki zaman: -yor) ja üldolevik (geniş zaman).
• Lokatiiv (bulunma hâli: -da/-de) ning koha küsimine ja väljendamine (burada, orada, nerede jne).
• Küsisõnad (ne, nerede, kim, kaç, kaç lira jne) ning küsimuspartikkel -mI.
• Eitus: -ma/-me ja değil.
• Isikuasesõnad.
• Omastamine / possessiiv: genitiiv + omastusliited (nt benim adım, evim, Ali’nin evi).
• Mitmuse liide -lAr (-lar/-ler).
• Sagedased tegusõnad ja põhikonstruktsioonid A1.1 tasemel.
• Hääldus ja vokaaliharmoonia põhimõtete rakendamine kõnes.
Iseseisev õppimine
12. Osata kasutada õppematerjale, digivahendeid ja õppemeetodeid läbimurdeks: sõnavara kordamine (flashcards, Anki, Quizlet), kuulamispraktikad, lugemisharjutused, kirjutamisharjutused ning regulaarne iseseisev õppimine väljaspool auditoorseid tunde.
6. Õppekava sihtgrupp
Türgi keele A1.2 taseme õppekava on mõeldud neile, kes soovivad alustada keeleõpingutega üsna algusest või vajavad keele põhialuste ülekordamist pärast pikka pausi õpingutes.
7. Õpingute alustamise tingimused
Õppijate vastuvõtt toimub registreerimistaotluste alusel, kursuse jooksul liituda soovijatele võimaldatakse üks proovitund ühe õppegrupi kohta. Tasemesobivustesti viib õppejõud vajadusel läbi testimisperioodil enne kursuse algust. Kursusele võetakse vastu soovijad, kes on esitanud digitaalse registreerimistaotluse, sõlminud kooliga koolituslepingu (alaealise puhul teeb seda lapsevanem või hooldaja) ning tasunud kooli väljastatud arve alusel õppemaksu enne õppetöö algust. Täpsemad tingimused on sätestatud kooli normdokumentide ja koolituslepinguga.
8. Õppe kogumaht
Õppe kogumaht moodustab 100 akadeemilist tundi (ak/t), sh 60 ak/t auditoorset õpet ja 40 ak/t iseseisvat tööd. Ühe akadeemilise tunni kestus on 45 minutit.
9. Õppe sisu
Kodune ja igapäevaelu
Laiendatud kodu- ja ruumide sõnavara (mööbel, tuba, osad majast), pere, perekonnaliikmed, elukoht, kodused tegevused ja rutiin; asukoha fraasid (evde, burada, nerede) ja vokaaliharmoonia praktiseerimine; lihtsad laused kodu ja igapäevaelu kirjeldamiseks.
Igapäevane rutiin ja ajakava
Nädalapäevad, kuupäevad, kellaajad, päeva osad; sagedaste tegevuste fraasid (älkama, yemek yemek, içmek, gitmek, gelmek jne); lihtsa ajakava kirjeldamine ja küsimine (nt „Millal sa lähed?“, „Mis kell sa tuled?“).
Ostlemine, toit ja teenused
Poe- ja turusõnavara, hinnad, kaalud, kogused; toidu ja restorani sõnavara & fraasid (menüü, tellimine, küsimused „“Kui palju see maksab?“ („Bu kaç para?“) ja “Ma võtan selle“ („Şunu alayim“), tänamine, viisakusväljendid); teenused (sh apteek, post, pesumaja, lihtsad küsimused teenindusolukorras).
Transport ja linnas liikumine
Liikumisega seotud sõnavara (sh jalutama, buss, metroo, rong, takso, pilet, sõita, minna); juhised, suunad; küsimised ja vastamine asukoha ja teekonna kohta; lihtsad dialoogid transporti või teekonda käsitleval teemal.
Töö, ametid ja igapäevane suhtlus
Ametid, tööalane sõnavara, töökohaga seotud lihtsad fragmendid; enda ja teiste tutvustamine; tööpäeva kirjeldavad fraasid, töönädal, lihtsate tööga seotud vestluste ja küsimuste harjutamine (nt „Kus sa töötad?“, „Mida sa teed?“).
Vaba aeg, hobid, sotsiaalne elu
Hobide, vaba aja tegevuste, kutsumiste, kohtumiste, plaanide väljendamine; elementaarne sotsiaalne suhtlus, kutsed, pakkumised, eelistused; lühike vestlus ja tekstide loomine vaba aja kohta.
Reisimine ja lihtsad situatsioonid
Lihtsad reisisituatsioonid – hotelli sisseregistreerimine, piletite ostmine, suuna küsimine, koha broneerimine; reisimisega seotud dialoogid; rollimängud.
Lugemine ja kirjutamine igapäevaste tekstide kohta
Lihtsad tekstid: menüüd, sildid, kuulutused, lihtsad e-kirjad/teated, piktogrammidega tekstid; kirjutamisülesanded – lühike kiri, sõnum, kontaktandmete vormistus, lühike jutustus või info; tekstitöötlus ja arusaamine.
Kordamine, integratsioon ja projektõpe
Integreeritud ülesanded (nt lühike reisiplaan, ühise situatsiooni simulatsioon: kodu, pood, transport, restoran, vestlus), rollimängud, paaris- ja rühmatööd; testide ettevalmistus ja lõpetamine.
10. Õppemeetodid
Õppetöö põhineb kommunikatiivsel ja õppijakeskse õppe põhimõtetel. Kasutatakse aktiivõppemeetodeid, mis toetavad täiskasvanud õppija iseseisvust ja praktilist keelekasutust:
• vestlus- ja suhtlusülesanded paaris- ja rühmatöös;
• rollimängud ja situatsioonimängud igapäeva- ja tööelust võetud olukordades;
• probleemi lahendamist ja arvamusvahetust nõudvad arutelud ja debatid;
• kuulamisülesanded (audio- ja videomaterjalid) koos eeltöö, kuulamise ja järeltegevustega;
• lugemisülesanded erinevat tüüpi tekstidega, sh veebitekstid ja autentsed materjalid;
• kirjutamisülesanded, kus harjutatakse nii lühikesi teateid kui ka seotud teksti koostamist;
• projektõpe ja integreeritud ülesanded (nt reisiprojekti kavandamine, ürituse korraldamine, infootsingu ja esitlusega lõppevad grupitööd);
• individuaalne töö õpiku, töövihiku ja digimaterjalidega, sh kordamis- ja süvendamisülesanded;
• tagasiside ja refleksioon – enesehindamine, paaris- ja rühmahindamine, õpetaja suuline ja kirjalik tagasiside.
11. Õppekeskkonna kirjeldus
Kontaktõpe toimub tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavates ruumides, mis on varustatud õppetöö läbiviimiseks vajalike vahenditega.
12. Õppematerjalid
Õpik:
• Yunus Emre Enstitüsü „Yedi İklim Türkçe A1 Ders Kitabı“ (“Yedi İklim A1”), õpik ja audiomaterjal;
• õpetaja koostatud materjalid.
13. Täienduskoolituse lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid
Õpingute eduka lõpetamise eelduseks on õppekava õpiväljundite omandamine ja kursuse lõputesti positiivne sooritamine. Lõputesti positiivseks soorituseks on vaja vähemalt 51% õigeid vastuseid. Õppijale väljastatakse tunnistus täienduskoolituse lõpetamise kohta juhul, kui ta saavutas õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid, sooritades positiivselt kursuse lõputesti. Õppijale, kes osales koolitusel, kuid ei soovinud lõputesti sooritada, väljastatakse tõend koolitusel osalemise kohta. Muudel juhtudel (õppeaasta keskel) väljastatakse õppijale tema vastava taotluse alusel tõend koolitusel osalemise kohta.
14. Koolituse läbiviimiseks vajalik kvalifikatsioon
Kõrgharidusega spetsialist, kel on olemas pädevused täiskasvanute koolitamiseks antud valdkonnas.
