Kursuse lõpuks õppija mõistab ja kasutab vene keelt igapäevastes suhtlusolukordades, saavutades iseseisva keelekasutuse taseme B1.2. Õppija oskab lugeda ja mõistab lihtsamaid tekste, selget venekeelset kõnet tuttavatel teemadel ning oskab suhelda erinevates praktilistes olukordades, nagu ostlemine, reisid ja tervishoid. Õpilane suudab väljendada oma mõtteid, tundeid ja arvamusi, kasutades lihtsaid grammatilisi struktuure ja sõnavara.
5. Õpiväljundid
Koolituse edukal läbimisel saavutab õppija järgmised õpiväljundid:
• kuulamine: mõistab lihtsaid, selgelt hääldatud vestlusi ja dialooge tuttavatel teemadel
(nt tervis, töö, reisimine, ostlemine);
• lugemine: loeb ja mõistab lihtsaid ja keskmise keerukusega tekste (nt uudised, reklaamid, juhised, isiklikud kirjad);
• rääkimine: suudab suhelda igapäevastes olukordades, väljendades oma mõtteid, vajadusi ja arvamusi lihtsate lausete ja grammatiliste struktuuridega;
• kirjutamine: oskab kirjutada lihtsaid tekste, nagu kirjad, e-kirjad, lühikesed lood ja isiklikud märkmed;
• grammatika ja sõnavara: kasutab õigesti igapäevaelus esinevaid grammatilisi struktuure ja laiendab oma sõnavara sellistel teemadel nagu töö, tervis, vaba aeg, reisimine ja ostlemine.
6. Õppekava sihtgrupp
Vene keele B1.2 taseme õppekava on mõeldud neile, kes on eelnevalt omandanud B1.1 taseme õpiväljundid ja soovivad oma keeleoskust edasi arendada.
7. Õpingute alustamise tingimused
Õppijate vastuvõtt toimub registreerimistaotluste alusel, kursuse jooksul liituda soovijatele võimaldatakse üks proovitund ühe õppegrupi kohta. Tasemesobivustesti viib õppejõud vajadusel läbi testimisperioodil enne kursuse algust. Kursusele võetakse vastu soovijad, kes on esitanud digitaalse registreerimistaotluse, sõlminud kooliga koolituslepingu (alaealise puhul teeb seda lapsevanem või hooldaja) ning tasunud kooli väljastatud arve alusel õppemaksu enne õppetöö algust. Täpsemad tingimused on sätestatud kooli normdokumentide ja koolituslepinguga. Kursusel osalemise eelduseks on keeleoskus õpitavale tasemele eelneval tasemel.
8. Õppe kogumaht
Õppe kogumaht moodustab 117 akadeemilist tundi (ak/t), sh 70 ak/t auditoorset õpet ja 47 ak/t iseseisvat tööd. Ühe akadeemilise tunni kestus on 45 minutit.
9. Õppe sisu
Vene keele B1.2 taseme kursus on suunatud õppija keeleoskuse arendamisele, keskendudes praktilisele keelekasutusele, mida on vaja igapäevaelus erinevates olukordades. Kursus arendab nelja osaoskust – kuulamine, rääkimine, lugemine ja kirjutamine – ning annab õppijatele parema arusaama vene keele struktuuridest ja sõnavarast ning igapäevakasutusest.
Kuulamine
Kuulamisoskuse arendamiseks kasutatakse autentseid venekeelseid helisalvestisi ja videoid, et arendada õppijate võimet mõista selget ja tavapärast kõnet. Kuulamisülesanded keskenduvad praktilistele suhtlussituatsioonidele, millega õppija võib igapäevaelus kokku puutuda. Peamised eesmärgid kuulamise harjutamisel on arendada võimet:
• mõista igapäevastes olukordades esinevaid dialooge tuttavatel teemadel (nt vestlused poes, kohvikus, arsti juures), kui need on selgelt ja piisavalt aeglaselt esitatud;
• kuulata ja mõtestada raadiosaateid, uudiseid ja intervjuusid, mille arendamiseks õppijad harjutavad kuulamistekste, mis puudutavad nende igapäevast elu ja aktuaalseid sündmusi, õppides aru saama tekstide põhisisust ja olulisest infost;
• mõista juhiseid, selgitusi ja suuniseid, mille jaoks õppijad teevad kuulamisülesandeid, mis keskenduvad praktilistele juhistele, nagu suunised tänaval, tööjuhised või erinevate toodete kasutusjuhendid.
Rääkimine
Rääkimisoskuse arendamiseks keskendutakse õppijate aktiivsele kaasamisele vestlustesse, kus nad osalevad dialoogides, aruteludes ja grupitöödes. Kursuse jooksul osalevad õppijad erinevates rollimängudes, mis aitavad neil arendada võimet suhelda loomulikult ja spontaanselt erinevates situatsioonides. Kõnelemise arendamise eesmärgid B1.2 tasemel on järgmised:
• igapäevaeluga seotud teemade käsitlemine, nagu hobid, tervis, töö, reisimine, ostlemine ja vaba aja veetmine; õppijad harjutavad muu hulgas näiteks dialoogides osalemist erinevates praktilistes olukordades, nagu arstilkäik või reisibüroos pileti broneerimine;
• oma arvamuse avaldamine ja seisukohtade põhjendamine lihtsate väljenditega, näiteks arvamuse jagamine vaadatava filmi või loetud artikli kohta;
• vestluse alustamine ja jätkamine igapäevastes sotsiaalsetes olukordades (nt tervitused, väikesed vestlused, viisakalt lahkumine), õppijad harjutavad vestluse alustamist ja arendamist, kasutades küsimusi ja täiendavaid kommentaare;
• rääkimine oma kogemustest ja tegevustest, näiteks reisil juhtunust või hiljutisest sündmusest jutustamine lihtsate sõnade ja väljenditega.
Lugemine
Lugemisoskuse arendamine toimub autentsete tekstide abil, mis hõlmavad nii fiktiivseid kui ka mittefiktiivseid materjale. Õppijad loevad ja analüüsivad erinevat tüüpi tekste, et praktiseerida uut sõnavara ja grammatikastruktuure. Peamised eesmärgid lugemisoskuse parendamisel on järgmised:
• igapäevaste ja praktiliste tekstide lugemine ja mõistmine, näiteks kuulutused, sildid, lihtsad artiklid, uudised ja lihtsad juhendid (nt juhised panga teenuste kasutamiseks või toidupakendite tootekirjeldused), mis käsitlevad igapäevateemasid, nagu töö, tervishoid ja reisimine;
• lihtsamate artiklite, uudiste, lühilugude ja isiklike kirjade lugemine ja nende põhisisust arusaamine ning sisu kokkuvõtmine oma sõnadega, milleks õppijad harjutavad lugemistekste, mis on seotud nende igapäevaeluga, näiteks e-kirjad, uudisportaalide artiklid ja reisiblogid;
• autentsete materjalide (nt venekeelsed veebilehed, infolehed) põhjal õppijate sõnavara ja grammatikateadmiste laiendamine;
• tekstidest spetsiifilise info otsimise ja selle mõistmise suutlikkuse parendamine, mille jaoks õppijad õpivad leidma olulist infot praktilistest tekstidest, nagu reisiteave, reklaamid ja tootekirjeldused.
Kirjutamine
Kirjutamisoskuse arendamine keskendub õppijate oskusele kirjutada selgeid ja loogiliselt ülesehitatud tekste, mis vastavad vene keele grammatikareeglitele. Kursusel tehakse mitmesuguseid kirjutamisharjutusi, mille eesmärk on:
• lihtsamate isiklike ja ametlike dokumentide ja e-kirjade kirjutamine, näiteks sünnipäevatervitus sõbrale, ametlik taotlus või tööle kandideerimise avaldus või kaaskiri;
• igapäevasündmuste kirjeldamine: õppijad õpivad kirjutama lühitekste, mis kajastavad nende igapäevaelu ja kogemusi (nt reisikirjeldused, tööülesannete kirjeldused);
• lihtsate narratiivsete ja kirjeldavate tekstide loomine, näiteks oma päeva kirjeldamine või reisimuljete jagamine;
• lause ja lõigu sidususe arendamine, et tekste oleks lihtsam lugeda ja mõista, õppijad õpivad kasutama siduvaid fraase, ajavorme ja lihtsaid sidesõnu;
• igapäevaste tegevuste ja plaanide kirjeldamine, näiteks nädalavahetuse plaanidest kirjutamine või tööülesannete ülevaade;
• ankeetide ja vormide täitmine, näiteks hotelli registreerimislehe täitmine või veebitellimuse vormistamine.
Grammatika
Grammatika õpetamine on integreeritud kõigisse keeleoskuse arendamise tegevustesse ning keskendub järgmistele teemadele, hõlmates ka eelnevate tasemete kordamist ja kinnistamist:
• nimi- ja omadussõnade sugu ning selle korrektne kasutamine;
• nimisõnade mitmuse vorm ja ebareeglipärased nimisõnad;
• ajavormid: olevik, minevik, tulevik ja nende korrektne kasutamine erinevates lausetes, õppijad kordavad ja süvendavad teadmisi ajavormide kasutamisest igapäevastes vestlustes ja kirjalikes tekstides;
• arvsõna ja nimisõna ühildumine sõltuvalt arvust ja käändest;
• asesõnad: isikulised (я, ты, он, oнa, oнo, мы, вы, они); enesekohane (себя); omastavad (мой, твой, наш, ваш, свой); küsivad-siduvad (кто, что, какой, который, чей); eitavad (никто, ничто, ничей, никакой, некого, нечего); näitavad (этот, тот, такой);
• reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad, nende pööramine ning kasutamine nii suulises kui kirjalikus vormis;
• eessõnad, nende abil koha määramine (в, на), liikumise kirjeldamine (к, в, на) ning põhjuse ja eesmärgi määramine (для, из-за);
• lausete ülesehitus ja sõnajärg: keerukamate lausetüüpide, nagu tingimus- ja liitlause kasutamine;
• küsilause ja eituse moodustamine: grammatilised reeglid küsimuste ja eituste koostamiseks;
• käänded ja nende kasutamine: nominatiiv (именительный падеж), nimisõnade ja omadussõnade kooskõla nominatiivis ning keerulisemate lausestruktuuride koostamine (nt liitlaused); genitiiv (родительный падеж), arvsõnade, eituse ja kuuluvuse väljendamine; datiiv (дательный падеж), datiiviga seotud tegusõnad ja konstruktsioonid, nagu нравиться (meeldima), давать (andma) ja мне нужно/можно (mul on vaja/võimalik); akusatiiv (винительный падеж), akusatiivi kasutamine objektina ja liikumise väljendamine koos eessõnadega nagu в ja на, erinevus liikumise ja asukoha vahel; kaasaütlev (творительный падеж), eessõnad с ja под ning millegi tegemise vahendi või viisi väljendamine;
prepositsionaal (предложный падеж), eessõnad о, в ja на, prepositsionaali kasutamine eessõnadega, et rääkida kohtadest ja teemadest ning väljendada, kus midagi toimub või kellest/millest räägitakse.
Sõnavara
Sõnavara laiendamine toimub erinevate igapäevaste ja konkreetsemate teemade raames, sealhulgas:
• igapäevaelu ja sotsiaalne suhtlus: sõnavara aitab väljendada tegevusi, plaane ja kogemusi igapäevaelus (sh poodi minek, sõpradega kohtumine, toidu tellimine, filmi vaatamine jmt);
• töö ja ametialane suhtlus: sõnavara, mis on vajalik tööelu ja ametialaste tegevuste kirjeldamiseks ning tööalase suhtlemise jaoks (sh kontoritöö, kliendikohtumised, aruande koostamine, kirja saatmine jmt);
• haridus ja õpingud: suutlikkus rääkida oma haridusest, õpingutest ja tulevikuplaanidest (sh õppeasutuses õppimine, ülikooli astumine, eksamite sooritamine, hariduse omandamine jmt);
• tervis ja meditsiin: sõnavara, mis võimaldab õppijal rääkida oma tervisest, kirjeldada sümptomeid ja suhelda arstidega (sh arsti juurde aja broneerimine, kaebuste kirjeldamine, ravi määramine, analüüside andmine jmt);
• reisimine ja transport: oskus suhelda reisimisega seotud teemadel, osta pileteid ja saada juhiseid (sh pileti broneerimine, transpordivahendi kasutamine, tee küsimine, hotelli majutumine jmt);
• vaba aeg, hobid ja meelelahutus: võime väljendada oma tegevusi, hobisid ja kultuurihuvisid vaba aja veetmise kontekstis (sh kinos käimine, muusika kuulamine, spordiga tegelemine, teatrietenduse vaatamine jmt);
• ostlemine ja teenused: suutlikkus suhelda poes, restoranis või muudes teeninduskohtades (sh toidukaupade ostmine, riiete proovimine, sularahas või kaardiga tasumine, kviitungi või arve küsimine jmt);
• söök ja jook: oskus toitu tellida, süüa valmistada ning väljendada oma toidueelistusi
(sh menüüga tutvumine, toidu tellimine, söögi valmistamine, toidu maitse kirjeldamine jmt);
• ilm, loodus ja kliima: suutlikkus rääkida ilmastikuoludest ja loodusnähtustest ning planeerida tegevusi vastavalt ilmastikule (sh külm ja soe ilm, päike ja pilvisus, sademed, tuul jmt);
• kultuur ja traditsioonid: võime rääkida Vene ja Eesti riikide kultuuridest ning traditsioonidest, samuti arutleda kultuuriliste erinevuste üle (sh rahvuspühade tähistamine, traditsioonid, muuseumide külastamine, klassikalise kirjanduse lugemine jmt).
10. Õppemeetodid
Kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused, grupi- ja paaristöö, rollimängud, arutelud, ettekanded, dialoogid, interaktiivsed mängulised ülesanded, videote vaatamine, arutelud, testid.
11. Õppekeskkonna kirjeldus
Kontaktõpe toimub tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavates ruumides, mis on varustatud õppetöö läbiviimiseks vajalike vahenditega.
12. Õppematerjalid
Õppematerjal:
• Õpetaja poolt koostatud autentsed materjalid;
• „I Love Russian B1 Part 2 Textbook (Intermediate)“, 1st Edition, Liden & Denz,
ISBN: 978-3-907154-16-8.
Lisamaterjalid:
• Чернышов, С., Чернышова, А. “Поехали! 2.1 базовый курс”, Златоуст 2022;
• autentsed venekeelsed veebimaterjalid, nagu uudised, artiklid ja videod;
• õpetaja poolt koostatud lisamaterjalid ja harjutused.
13. Täienduskoolituse lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid
Õpingute eduka lõpetamise eelduseks on õppekava õpiväljundite omandamine ja kursuse lõputesti positiivne sooritamine. Lõputesti positiivseks soorituseks on vaja vähemalt 51% õigeid vastuseid. Õppijale väljastatakse tunnistus täienduskoolituse lõpetamise kohta juhul, kui ta saavutas õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid, sooritades positiivselt kursuse lõputesti. Õppijale, kes osales koolitusel, kuid ei soovinud lõputesti sooritada, väljastatakse tõend koolitusel osalemise kohta. Muudel juhtudel (õppeaasta keskel) väljastatakse õppijale tema vastava taotluse alusel tõend koolitusel osalemise kohta.
14. Koolituse läbiviimiseks vajalik kvalifikatsioon
Kõrgharidusega spetsialist, kel on olemas vajalikud pädevused keele õpetamiseks vastaval tasemel.
