Kursuse eesmärk on aidata õppijal jõuda saksa keele oskuses tasemele A2.2, arendades võimet suhelda igapäevaolukordades, mõista tavapäraseid kõnesid ja lihtsaid tekste, väljendada oma kogemusi, vajadusi ja soove ning kasutada A2 tasemele vastavat sõnavara ja grammatilisi konstruktsioone. Rõhk on keele aktiivsel kasutamisel, oskuste tasakaalustatud arendamisel ning õpioskuste ja keelekasutuse teadlikkuse kujundamisel.
5. Õpiväljundid
Kursuse lõpetaja:
• saab kuulamisel aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on vahetult seotud oluliste valdkondadega (nt info enda ja perekonna kohta, sisseostude tegemine, töö);
• saab aru lühikeste, lihtsate ja selgelt väljahääldatud ütluste põhisisust;
• saab lugemisel aru lühikestest lihtsatest tekstidest;
• oskab leida eeldatavat spetsiifilist infot lihtsatest igapäevatekstidest (nt reklaamid, tööpakkumised, prospektid, menüüd, sõiduplaanid), samuti saab aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest;
• saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel;
• oskab kaasa rääkida, ehkki ei oska veel ise vestlust juhtida;
• oskab kasutada mitmeid fraase ja lauseid, et kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku tausta, praegust või eelmist tööd;
• oskab teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja, nt kellegi tänamiseks.
Isikulised asesõnad ja omadussõnad:
Tunneb ja kasutab kõiki isikulisi asesõnu (mina, sina, tema, meie, teie, nemad) ning nende õigeid vorme (nt ich, du, er/sie/es, wir, ihr, sie).
Kasutab omadussõnu, et kirjeldada inimesi, objekte ja olukordi, oskab neid õigesti järgida ning eristada määratlemise ja määramatud vormid (nt ein großer Hund – üks suur koer, der große Hund – see suur koer).
Tegusõnade pööramine:
Suudab pöörata regulaarseid ja ebaregulaarseid tegusõnu olevikus, minevikus ja tulevikus (nt ich gehe, du hast, er wird kommen).
Osaleb lihtsates vestlustes, kasutades õigeid tegusõnu ja ajavorme, et rääkida tegevustest, minevikust ja tulevikust.
Kohakäänded ja prepositsioonid:
Kasutab täpselt reeglipäraseid kohakäändeid, sealhulgas ajaväljendeid ja prepositsioonidega seotud lausekonstruktsioone (nt Ich gehe in die Schule – Ma lähen kooli; Ich bin bei meinem Freund – Ma olen oma sõbra juures).
Oskab kasutada kohakäänete abil põhjalikumaid väljendeid igapäevaelu tegevustes ja suhtluses.
Küsisõnad:
Kasutab igapäevaelus küsimusi, et küsida vajaliku info kohta ning oskab vastata lihtsatele küsimustele, mis puudutavad tema enda igapäevaelu (nt Wo wohnst du? – Kus sa elad?; Wann hast du Zeit? – Millal sul aega on?).
Tunneb ja kasutab kõiki olulisi küsisõnu (nt wer, was, wo, wann, warum, wie).
Põhi- ja järgarvsõnad:
Tunneb ja oskab kasutada põhi- ja järgarvsõnu (nt eins, zwei, drei – üks, kaks, kolm; erster, zweiter, dritter – esimene, teine, kolmas), et esitada kuupäevi, kellaaegu ja järjestusi.
Keelestruktuurid ja grammatikareeglid:
Kasutab lihtsaid alalauseid ja ühendatud lauseid (nt Ich mag Pizza, aber ich esse nicht oft – Mulle meeldib pitsa, kuid ma ei söö seda tihti).
Kasutab kaudseid kõneviise ja liidab sujuvalt erinevaid lauseosi.
Keelelised oskused ja suuliste vastuste andmise võimekus:
Osaleb vestlustes, millel on kultuuriline ja sotsiaalne kontekst (nt kohalikud toidud, üritused, vaba aeg, kodu jne).
Suudab osaleda telefonikõnedes ja vestlustes, mis on seotud igapäevaelu lihtsate tegevustega (nt broneeringud, kohtumiste kokkuleppimine jne).
Lugemis- ja kuulamisoskused:
Suudab lugeda lihtsaid kirjalikke tekste (nt reklaamid, kirjad, lihtsad kuulutused, ajaleheartiklid) ja tõlgendada neis sisalduvat teavet.
Suudab aru saada lihtsatest kõnedest ja dialoogidest, mida kasutatakse igapäevaelus, ja saab aru põhiteemasid käsitlevatest vestlustest või narratiividest.
Rääkimine ja eneseväljendus:
Kasutab keelt suulises eneseväljenduses, et rääkida igapäevastel teemadel, nagu toitumine, vaba aeg, reisimine, sõbrad, töö jne.
Oskab kirjeldada oma tundeid, kogemusi ja arvamusi lihtsatel ja tavapärastel viisidel.
Kirjutamisoskus ja kirjalik suhtlus:
Osaleb lihtsas kirjalikus suhtluses, nagu e-kirjad, kirjad ja postkaardid, kus edastatakse igapäevaelu teavet (nt kohtumised, tervitused, kohtumiste ülesanded).
Suudab kirjutada lihtsamaid isiklikke tekste, nagu reisikirjeldus, toiduretseptid või tööpäeva kirjeldus.
6. Õppekava sihtgrupp
Saksa keele A2.2 taseme õppekava on mõeldud neile, kes on eelnevalt omandanud A2.1 taseme õpiväljundid ja soovivad oma keeleoskust edasi arendada, et saada paremini hakkama keelekeskkonnas.
7. Õpingute alustamise tingimused
Saksa keele A2.1 taseme omandamine või sellele vastav keeleoskus, mis tehakse kindlaks testi ja/või vestluse abil. Õppijate vastuvõtt toimub registreerimistaotluste alusel, kursuse jooksul liituda soovijatele võimaldatakse üks proovitund ühe õppegrupi kohta. Tasemesobivustesti viib õppejõud vajadusel läbi testimisperioodil enne kursuse algust. Kursusele võetakse vastu soovijad, kes on esitanud digitaalse registreerimistaotluse, sõlminud kooliga koolituslepingu (alaealise puhul teeb seda lapsevanem või hooldaja) ning tasunud kooli väljastatud arve alusel õppemaksu enne õppetöö algust. Täpsemad tingimused on sätestatud kooli normdokumentide ja koolituslepinguga. Kursusel osalemise eelduseks on keeleoskus õpitavale tasemele eelneval tasemel.
8. Õppe kogumaht
Õppe kogumaht moodustab 117 akadeemilist tundi (ak/t), sh 70 ak/t auditoorset õpet ja 47 ak/t iseseisvat tööd. Ühe akadeemilise tunni kestus on 45 minutit.
9. Õppe sisu
Grammatika: Siduvad asesõnad, enneminevik, nimisõnade grammatiline sugu. Tegusõnade põhivormid, genitiiv. Modaalverbid olevikus ja minevikus. Tegusõna ajavormid. Sidesõnad weil, wenn, denn. Daativ ja akusatiiv lauses, isikulised asesõnad, tingiv kõneviis. Aega väljendavad eessõnad, viisakas palve tingivas kõneviisis, tegusõnad koos eessõnadega. Sidesõnad weil, obwohl, omadussõnad ja nende käänamine. Siduv asesõna, omadussõnade võrdlusastmed, tegusõnad eessõnadega, sidesõnad wenn ja als, eessõnad. Eessõnad, erinevate grammatikateemade kordamine.
Sõnavara: Läbitavate teemadega seotud A2 taseme sõnavara.
Kõnearendus: Erinevad elukutsed. Vaba aja tegevused, lemmikhobid. Telefonivestlus vastusena ajalehekuulutusele. Esemed ja tegevused büroos, nende kirjeldamine. Tööalane vestlus telefonis, puhkus ja reisimine. Maad ja rahvused. Vestlus reisibüroos. Tervislik toitumine. Nõu küsimine ja andmine, ettepanekute tegemine. Perekonnalood. Restoranis tellimine ja oma rahulolematuse väljendamine. Elukutsed. Vaba aja tegevused, lemmikhobid, muusikainstrumendid. Enda eelistuste ja soovide kirjeldamine. Üllatuse väljendamine. Õnnitlemine ja tänamine. Kaastunde, lootuse ja mure väljendamine. Ürituse planeerimine ja kirjeldamine.
Kirjutamine: Postkaardi ja meili kirjutamine, õnnitluskiri, tänukiri. Puhkuselt kirja saatmine. Grammatikaharjutused. Arvamusavalduse kirjutamine foorumisse.
10. Õppemeetodid
Õppetöö põhineb kommunikatiivsel ja õppijakeskse õppe põhimõtetel. Kasutatakse aktiivõppemeetodeid, mis toetavad täiskasvanud õppija iseseisvust ja praktilist keelekasutust:
• vestlus- ja suhtlusülesanded paaris- ja rühmatöös;
• rollimängud ja situatsioonimängud igapäeva- ja tööelust võetud olukordades;
• probleemi lahendamist ja arvamusvahetust nõudvad arutelud ja debatid;
• kuulamisülesanded (audio- ja videomaterjalid) koos eeltöö, kuulamise ja järeltegevustega;
• lugemisülesanded erinevat tüüpi tekstidega, sh veebitekstid ja autentsed materjalid;
• kirjutamisülesanded, kus harjutatakse nii lühikesi teateid kui ka seotud teksti koostamist;
• projektõpe ja integreeritud ülesanded (nt reisiprojekti kavandamine, ürituse korraldamine, infootsingu ja esitlusega lõppevad grupitööd);
• individuaalne töö õpiku, töövihiku ja digimaterjalidega, sh kordamis- ja süvendamisülesanded;
• tagasiside ja refleksioon – enesehindamine, paaris- ja rühmahindamine, õpetaja suuline ja kirjalik tagasiside.
11. Õppekeskkonna kirjeldus
Kontaktõpe toimub tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavates ruumides, mis on varustatud õppetöö läbiviimiseks vajalike vahenditega.
12. Õppematerjalid
Põhiõpik:
• Stefanie Dengler, Tanja Mayr Sieber, Paul Rusch ja Helen Schmitz, “Netzwerk neu A2.2 Kurs- und Übungsbuch mit Audios und Videos“.
Lisamaterjalid: sõnastikud, teemaga seotud veebimaterjal.
13. Täienduskoolituse lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid
Õpingute eduka lõpetamise eelduseks on õppekava õpiväljundite omandamine ja kursuse lõputesti positiivne sooritamine. Lõputesti positiivseks soorituseks on vaja vähemalt 51% õigeid vastuseid. Õppijale väljastatakse tunnistus täienduskoolituse lõpetamise kohta juhul, kui ta saavutas õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid, sooritades positiivselt kursuse lõputesti. Õppijale, kes osales koolitusel, kuid ei soovinud lõputesti sooritada, väljastatakse tõend koolitusel osalemise kohta. Muudel juhtudel (õppeaasta keskel) väljastatakse õppijale tema vastava taotluse alusel tõend koolitusel osalemise kohta.
14. Koolituse läbiviimiseks vajalik kvalifikatsioon
Kõrgharidusega spetsialist, kel on olemas pädevused täiskasvanute koolitamiseks antud valdkonnas.
