Kursuse eesmärk on aidata õppijal omandada jaapani keele oskus tasemel A2.1, arendades võimet suhelda igapäevaolukordades, mõista tavapäraseid kõnesid ja lihtsaid tekste, väljendada oma kogemusi, vajadusi ja soove ning kasutada A2 tasemele vastavat sõnavara ja grammatilisi konstruktsioone. Rõhk on keele aktiivsel kasutamisel, oskuste tasakaalustatud arendamisel ning õpioskuste ja keelekasutuse teadlikkuse kujundamisel.
5. Õpiväljundid
Kursuse lõpuks suudab õppija (selgelt ja mõõdetavalt):
• mõista ja tõlgendada lühikesi, aeglaselt ja selgelt esitatud kõnesegmente, mis puudutavad isiklikke ja igapäevateemasid (nt perekond, töö, ostmine, transport);
• lugeda ja mõista lühikesi lihtsaid tekste (nt sildid, menüüd, lihtsamad ajakirjanduslikud või informatiivsed lõigud, lühikesed kirjad);
• osaleda lühikestes ja struktureeritud vestlustes tuttavatel teemadel, esitada ja vastata lihtsatele küsimustele, selgitada lihtsasti oma vajadusi ja plaane;
• koostada lühikesi kirju ja sõnumeid ning lühikesi märkmeid isiklikel teemadel;
• kasutada jaapani hääldust korrektselt igapäevavestlustes ning lugeda hiraganat ja katakanat sujuvalt;
• mõista umbes 150–200 uut sõna/lemmat ning umbes 50–80 uue kanjit, rakendades neid lugemisharjutustes;
• hinnata oma keeleõppe edenemist ja rakendada iseseisva töö strateegiaid (sõnavara kordus, helimaterjalide kasutus, veebiallikaid kasutavad harjutused).
6. Õppekava sihtgrupp
Jaapani keele A2.1 taseme õppekava on mõeldud neile, kes on eelnevalt omandanud A1 taseme õpiväljundid ja soovivad oma keeleoskust edasi arendada.
7. Õpingute alustamise tingimused
Jaapani keele A1.2 taseme omandamine või sellele vastav keeleoskus, mis tehakse kindlaks testi ja/või vestluse abil. Õppijate vastuvõtt toimub registreerimistaotluste alusel, kursuse jooksul liituda soovijatele võimaldatakse üks proovitund ühe õppegrupi kohta. Tasemesobivustesti viib õppejõud vajadusel läbi testimisperioodil enne kursuse algust. Kursusele võetakse vastu soovijad, kes on esitanud digitaalse registreerimistaotluse, sõlminud kooliga koolituslepingu (alaealise puhul teeb seda lapsevanem või hooldaja) ning tasunud kooli väljastatud arve alusel õppemaksu enne õppetöö algust. Täpsemad tingimused on sätestatud kooli normdokumentide ja koolituslepinguga
8. Õppe kogumaht
Õppe kogumaht moodustab 150 akadeemilist tundi (ak/t), sh 90 ak/t auditoorset õpet ja 60 ak/t iseseisvat tööd. Ühe akadeemilise tunni kestus on 45 minutit.
9. Õppe sisu
Kursus jaguneb teemamooduliteks, igas moodulis on kombineeritud kõigi nelja osaoskuse (kuulamine, rääkimine, lugemine, kirjutamine) areng:
Moodul 1 — Kordamine ja hääldus
• A1.1 peamiste konstruktsioonide ja fraaside kordus;
• hiragana ja katakana täpsem valdamine; lihtsate lausete intonatsioon.
Moodul 2 — Igapäevane suhtlus
• isiklik info (nimi, aadress, töö, pere), tutvustused ja väikesed kõned;
• ostlemine, menüüde lugemine, restoranis suhtlemine, ühistransport.
Moodul 4 — Lugemine ja kirjutamine
• lühikeste informatiivsete tekstide mõistmine;
• lühikeste e-kirjade/sõnumite kirjutamine;
• kanji-õpe: tutvustus ja praktika (kokku kursuse jooksul ~50–80 kanjit, pidevalt rakendatuna lugemisharjutustes).
Moodul 5 — Sõnavara teemade kaupa
• kodu ja peresuhted;
• töö ja õpingud;
• tervis ja arsti külastus;
• reisimine ja turismisituatsioonid.
Moodul 6 — Kultuur ja viisakus
• japonism — viisakusvormide alused (keigo tutvustus väga lihtsas vormis), kombed, igapäevapraktika;
• praktilised situatsioonid: ostlemine, restoranikülastus ja Jaapani toiduetikett, pühad ja tavad.
Iga moodul sisaldab kuulamis- ja rääkimisülesandeid, paaris- ja grupitöid, rollimänge ning kirjalikke harjutusi.
10. Õppemeetodid
Õppetöö põhineb kommunikatiivsel ja õppijakeskse õppe põhimõtetel. Kasutatakse aktiivõppemeetodeid, mis toetavad täiskasvanud õppija iseseisvust ja praktilist keelekasutust:
• vestlus- ja suhtlusülesanded paaris- ja rühmatöös;
• rollimängud ja situatsioonimängud igapäeva- ja tööelust võetud olukordades;
• probleemi lahendamist ja arvamusvahetust nõudvad arutelud ja debatid;
• kuulamisülesanded (audio- ja videomaterjalid) koos eeltöö, kuulamise ja järeltegevustega;
• lugemisülesanded erinevat tüüpi tekstidega, sh veebitekstid ja autentsed materjalid;
• kirjutamisülesanded, kus harjutatakse nii lühikesi teateid kui ka seotud teksti koostamist;
• projektõpe ja integreeritud ülesanded (nt reisiprojekti kavandamine, ürituse korraldamine, infootsingu ja esitlusega lõppevad grupitööd);
• individuaalne töö õpiku, töövihiku ja digimaterjalidega, sh kordamis- ja süvendamisülesanded;
• tagasiside ja refleksioon – enesehindamine, paaris- ja rühmahindamine, õpetaja suuline ja kirjalik tagasiside.
11. Õppekeskkonna kirjeldus
Kontaktõpe toimub tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavates ruumides, mis on varustatud õppetöö läbiviimiseks vajalike vahenditega.
12. Õppematerjalid
Õpetaja poolt koostatud materjalid.
13. Täienduskoolituse lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid
Õpingute eduka lõpetamise eelduseks on õppekava õpiväljundite omandamine ja kursuse lõputesti positiivne sooritamine. Lõputesti positiivseks soorituseks on vaja vähemalt 51% õigeid vastuseid. Õppijale väljastatakse tunnistus täienduskoolituse lõpetamise kohta juhul, kui ta saavutas õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid, sooritades positiivselt kursuse lõputesti. Õppijale, kes osales koolitusel, kuid ei soovinud lõputesti sooritada, väljastatakse tõend koolitusel osalemise kohta. Muudel juhtudel (õppeaasta keskel) väljastatakse õppijale tema vastava taotluse alusel tõend koolitusel osalemise kohta.
14. Koolituse läbiviimiseks vajalik kvalifikatsioon
Kõrgharidusega spetsialist, kel on olemas pädevused täiskasvanute koolitamiseks.