Kursuse eesmärk on võimaldada õppijal omandada itaalia keele oskuses tasemel A2.1, arendades võimet suhelda igapäevaolukordades, mõista tavapäraseid kõnesid ja lihtsaid tekste, väljendada oma kogemusi, vajadusi ja soove ning kasutada A2 tasemele vastavat sõnavara ja grammatikakonstruktsioone. Kursuse põhiõhk on keele aktiivsel kasutamisel, oskuste tasakaalustatud arendamisel ning õpioskuste ja keelekasutuse teadlikkuse kujundamisel.
5. Õpiväljundid
Kuulamine: mõistab selgelt artikuleeritud igapäevateemalisi kõnelusi, lühikesi dialooge, teenindusolukordade suhtlust, lihtsaid juhiseid ja igapäevateateid; eristab põhisisu, sagedasemaid detaile ja korduvaid väljendeid; oskab osaleda aeglases tempos peetavale vestluses, mille teema on tuttav.
Lugemine: mõistab lühikesi ja konkreetseid tekste (brošüürid, kuulutused, teated, lihtsad artiklid, e-kirjad), leiab neist vajalikku infot, tunneb ära teksti struktuuri ja autori eesmärgi ning suudab kontekstist ja sõnatüvedest tuletada põhisõnade tähendust.
Rääkimine: oskab kirjeldada igapäevaseid tegevusi, hobisid, plaane, sündmusi ja olukordi; vahetada infot igapäevaelu teemadel; esitada lihtsaid küsimusi ja vastata neile; kasutada suhtlemisel A2-tasemele vastavaid väljendeid ning osaleda dialoogis, rakendades vajalikke suhtlusstrateegiaid.
Kirjutamine: koostab selgeid ja struktureeritud lühitekste: e-kirju, teateid, kirjeldusi, broneeringuid, pöördumisi, sündmusraporteid ja lühikesi argikirjeldusi; kasutab sidendeid (poi, dopo, perché, quindi); väljendab mineviku, oleviku ja tuleviku sündmusi lihtsate lausekonstruktsioonidega.
Sõnavara: kasutab aktiivselt igapäevaelu, kodu, töö, harjumuste, tervise, ostlemise, transpordi, reisimise ja kultuuri sõnavara; tunneb ära levinud väljendid ja kollokatsioonid; oskab täpsustada tähendusi, kasutada sünonüüme ja vajadusel lihtsustada oma väljendust.
Grammatika: kasutab õigesti A2.1 taseme grammatilisi struktuure: nimisõnade ja omadussõnade kooskõla; tegusõnade põhivormid olevikus ja minevikus (passato prossimo); alustavad tulevikukonstruktsioonid; refleksiivverbid; võrdlusastmed; eessõnad; asesõnade süsteemi põhialused; oskab moodustada eitavaid ja küsilauseid.
Kõnearendus: oskab kasutada suhtluses ümberütlemist, täpsustamist, kordamist, kiiresti reageerida igapäevastele suhtlusvajadustele ning hoida lühikesi dialooge, kasutades suulisele suhtlusele omaseid konstruktsioone ja täitesõnu.
Hääldus: hääldab õigesti itaalia keele põhihäälikuid ja foneetilisi üksusi (kahekordsed kaashäälikud, rõhumustrid, intonatsioon); oskab parandada enda hääldusvigu juhendamise abil; kõne on arusaadav ja ladususe kasv on märgatav.
Keeleteadlikkus ja õpioskused: planeerib oma õppeprotsessi, kasutab digivahendeid ja sõnastikke; oskab hinnata oma keeleoskuse arengut; rakendab tõhusaid õppestrateegiaid (märksõnad, kordusmeetodid, seoste loomine); mõistab itaalia keele süstemaatilisust ja struktuuri.
6. Õppekava sihtgrupp
Itaalia keele A2.1 taseme õppekava on mõeldud neile, kes on eelnevalt omandanud A1 taseme õpiväljundid ja soovivad oma keeleoskust edasi arendada.
7. Õpingute alustamise tingimused
Itaalia keele A1.2 taseme omandamine või sellele vastav keeleoskus, mis tehakse kindlaks testi ja/või vestluse abil. Õppijate vastuvõtt toimub registreerimistaotluste alusel, kursuse jooksul liituda soovijatele võimaldatakse üks proovitund ühe õppegrupi kohta. Tasemesobivustesti viib õppejõud vajadusel läbi testimisperioodil enne kursuse algust. Kursusele võetakse vastu soovijad, kes on esitanud digitaalse registreerimistaotluse, sõlminud kooliga koolituslepingu (alaealise puhul teeb seda lapsevanem või hooldaja) ning tasunud kooli väljastatud arve alusel õppemaksu enne õppetöö algust. Täpsemad tingimused on sätestatud kooli normdokumentide ja koolituslepinguga.
8. Õppe kogumaht
Õppe kogumaht moodustab 100 akadeemilist tundi (ak/t), sh 60 ak/t auditoorset õpet ja 40 ak/t iseseisvat tööd. Ühe akadeemilise tunni kestus on 45 minutit.
9. Õppe sisu
Sõnavara (leksikaalsed üksused)
• Igapäevaelu teemad: kodused tegevused, ajakasutus, päevaplaanid, rutiin.
• Töö- ja õppimisega seotud sõnavara.
• Toidu, joogi, ostlemise ja toitlustusega seotud väljendid.
• Tervise ja enesetunde kirjeldamine (sümptomid, soovitused, lihtsam meditsiinisõnavara).
• Reisimise ja transpordiga seotud sõnavara (hotell, transport, broneeringud, piletid).
• Emotsioonid ja tunded; iseloom; meeldimised ja mittemeeldimised.
• Ajaarvestus: nädalaplaan, kuude ja aastaaegade kasutamine, ajaväljendid.
• Kollokatsioonid ja levinud väljendid: avere fame/sonno/freddo, fare una passeggiata, essere in ritardo, andare a trovare.
Suhtlusteemad ja olukorrad
• Igapäevatoimetuste kirjeldamine: tööpäev, kodused tegevused, vaba aeg.
• Poodides ja teeninduses suhtlemine (küsimused, hinnad, suurused, kogused).
• Toitlustusasutused: tellimuse tegemine, selgituste küsimine, kaebused.
• Reisimine: marsruudi küsimine, hotellituba broneerimine, transpordivahendite kasutamine.
• Tervis ja enesetunne (arstivisiit, sümptomite kirjeldamine).
• Sotsiaalne suhtlus: kutsed, kokku leppimine, kohtumise edasilükkamine.
• Perekond, suhted ja isiklik info; välimuse ja iseloomu kirjeldamine.
Olulisemad grammatikateemad
• Artiklid: määratud, määramata, osastav (partitivo).
• Nimisõna ja omadussõna kooskõla; mitmuse moodustamine.
• Tegusõnad:
oleviku põhivormid (reeglipärased ja ebareeglipärased),
passato prossimo: abiverbid essere / avere, minevikupöörded, ajamarkerid,
futuro semplice;
lähituleviku väljendamine: stare per + infinito, andare a + infinito.
• Refleksiivverbid (alzarsi, vestirsi, chiamarsi).
• Pronoomenid: otsese ja kaudse objekti asesõnad, rõhulised asesõnad.
• Eessõnad: a, in, di, da, per, su ja artiklitega liitumine.
• Võrdlusstruktuurid: più…di, meno…di, tanto…quanto.
• Küsimuste moodustamine ja eituse skeemid.
• Sageli kasutatavad sidendid: perché, quindi, poi, dopo, invece, mentre.
Funktsionaalne keelekasutus
• Soovide väljendamine (vorrei, mi piacerebbe).
• Info küsimine ja andmine (kohad, ajad, hinnad, juhised).
• Ettepanekute tegemine ja neile reageerimine (possiamo, perché non…?).
• Kaebuste esitamine viisakal kujul.
• Arvamuse väljendamine ja põhjendamine (penso che, secondo me).
• Minevikusündmuste kirjeldamine; plaanide seletamine.
Hääldus / suuline ladusus ja keelekultuur
• Itaalia keele rõhumustrid ja intonatsiooni kasutamine.
• Kahekordsete kaashäälikute korrektne hääldamine.
• Itaalia suhtluskultuuri viisakusvormid ja kultuurilised tabud.
• Žestide, kontekstide ja kehakeele roll itaalia suhtluses.
• Suulise ladususe kasvatamine: täitesõnad, loomulik suhtlusregister.
10. Õppemeetodid
Õppetöö põhineb kommunikatiivsel ja õppijakeskse õppe põhimõtetel. Kasutatakse aktiivõppemeetodeid, mis toetavad täiskasvanud õppija iseseisvust ja praktilist keelekasutust:
• vestlus- ja suhtlusülesanded paaris- ja rühmatöös;
• rollimängud ja situatsioonimängud igapäeva- ja tööelust võetud olukordades;
• probleemi lahendamist ja arvamusvahetust nõudvad arutelud ja debatid;
• kuulamisülesanded (audio- ja videomaterjalid) koos eeltöö, kuulamise ja järeltegevustega;
• lugemisülesanded erinevat tüüpi tekstidega, sh veebitekstid ja autentsed materjalid;
• kirjutamisülesanded, kus harjutatakse nii lühikesi teateid kui ka seotud teksti koostamist;
• projektõpe ja integreeritud ülesanded (nt reisiprojekti kavandamine, ürituse korraldamine, infootsingu ja esitlusega lõppevad grupitööd);
• individuaalne töö õpiku, töövihiku ja digimaterjalidega, sh kordamis- ja süvendamisülesanded;
• tagasiside ja refleksioon – enesehindamine, paaris- ja rühmahindamine, õpetaja suuline ja kirjalik tagasiside.
11. Õppekeskkonna kirjeldus
Kontaktõpe toimub tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavates ruumides, mis on varustatud õppetöö läbiviimiseks vajalike vahenditega.
12. Õppematerjalid
Põhiõpik:
• Luciana Ziglio, Giovanna Rizzo „Nuovo Espresso 1. Corso di italiano. Libro dello studente e esercizi”, ALMA Edizioni 2014
• Õpetaja poolt koostatud materjalid.
13. Täienduskoolituse lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid
Õpingute eduka lõpetamise eelduseks on õppekava õpiväljundite omandamine ja kursuse lõputesti positiivne sooritamine. Lõputesti positiivseks soorituseks on vaja vähemalt 51% õigeid vastuseid. Õppijale väljastatakse tunnistus täienduskoolituse lõpetamise kohta juhul, kui ta saavutas õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid, sooritades positiivselt kursuse lõputesti. Õppijale, kes osales koolitusel, kuid ei soovinud lõputesti sooritada, väljastatakse tõend koolitusel osalemise kohta. Muudel juhtudel (õppeaasta keskel) väljastatakse õppijale tema vastava taotluse alusel tõend koolitusel osalemise kohta.
14. Koolituse läbiviimiseks vajalik kvalifikatsioon
Kõrgharidusega spetsialist, kel on olemas pädevused täiskasvanute koolitamiseks.
